fbpx
Mida kujutavad endast COVID-19 vaktsiinid
kasvaja.net
  • et
  • ru

Mis mõjutab ravi õnnestumist?

Ravi planeerimine vähkkasvajate korral on alati individuaalne. See tähendab, et raviarst otsustab konkreetsele haigele sobivaima ravimeetodi või erinevate meetodite kombinatsiooni. Ravimeetodi otsustamisel tuleb arvesse võtta nii antud pahaloomulist haigust kui ka ravitavat patsienti:

Pahaloomulise haiguse tegurid:

Haiguse algkolle – on piirkond kust saab alguse pahaloomuline haigus (näiteks rinnavähk, kopsuvähk jne). Erinevate algkollete kasvajavastane ravi erineb teineteisest.

Kasvajarakkude liik ehk histoloogia – kasvajarakkude liik tehakse kindlaks histoloogilise uuringu abil, selleks on vajalik proovitükk ehk biopsia kasvajast. Erinevate kasvajarakkudel on erinev tundlikkus keemia- ja kiiritusravi suhtes. Kõige levinumad kasvajarakkude liigid on näiteks adenokartsinoom ja lamerakk-vähk.

Pahaloomulisuse aste näitab kui kiiresti kasvajarakud on võimelised paljunema. Kasvajarakkude pahaloomulisuse aste on abistavaks viiteks arstile ravimeetodi valikul, sest tundlikkus nii keemia- ja kiiritusravi osas on erinev.

Haiguse leviku ulatus ehk staadium – MaailmaTervishoiuorganisatsioon (WHO) on kinnitanud iga vähipaikme staadiumid, need märgitakse rooma numbritega I-IV.

  • I ja II staadium tähistavad paikselt ehk lokaalselt levinud haigust
  • III staadium tähistab lähimatesse lümfisõlmedesse levinud haigust
  • IV staadium tähistab vähirakkude levimist teistesse kehapiirkondadesse, kus on moodustunud uued vähikolded, siirded ehk metastaasid.

Mida varasemas staadiumis on haigus avastatud, seda paremad võivad olla oodatavad ravitulemused.

Patsiendi ravitaluvust mõjutavad tegurid:

Vanus – nooremad haiged taluvad sageli ravi kõrvaltoimeid paremini kui vanemad inimesed. Vanus ei ole siiski kunagi ainuke raviviisi valimise kriteerium, konkreetset vanuse ülempiiri, millest vanemaid inimesi ravida ei tohiks ei eksisteeri.

Kaasuvad haigused – ravimeetodi otsustamisel on kõige kaalukam osa  patsiendi kaasuvatel haigustel (kõrgevererõhu tõbi, diabeet, kuulmise langus, krooniline kopsuhaigus jne). Mida tervem oli inimene enne vähkkasvajasse haigestumist, seda suuremad on tema ravimise võimalused.

Loe edasi: Personaalmeditsiin →
  • Kasvajate ravi
    • Bioloogiline ravi
    • Hormoonravi
    • Keemiaravi
    • Kirurgiline ravi
    • Vähi immuunravi
    • Kiiritusravi
    • Mis mõjutab ravi õnnestumist?
  • Kasvajate ravi
    • Bioloogiline ravi
    • Hormoonravi
    • Keemiaravi
    • Kirurgiline ravi
    • Vähi immuunravi
    • Kiiritusravi
    • Mis mõjutab ravi õnnestumist?
  • Personaalmeditsiin
    • Mis on sihtmärkravi?
    • Vähi genoomi analüüs
    • Vereproovil põhinev test
    • Sõnastik
    • Küsimused, mida küsida raviarstilt vähi genoomi analüüsi kohta
  • Toetusravi
  • Luumetastaasid
    • Sümptomid ja diagnoosimine
    • Luumetastaaside ravi
  • Iiveldus ja oksendamine
    • Põhjus ja tagajärg
    • Kui suur on teie risk kogeda iiveldust
    • Praktiline teatmik vähihaigele
    • Iiveldus ja oksendamine: küsimused ja vastused
  • Toitumine vähiravi ajal
    • Vähi mõju toitumisele
    • Vähiravi mõju toitumisele
    • Toitumisravi
    • Kaugele arenenud vähk
  • Toidulisandid
    • Antioksüdandid
    • β-karoteen
    • A-vitamiin
    • C-vitamiin
    • E-vitamiin
    • Koensüüm Q10
    • Seleen
    • Punane päevakübar e. Echinacea
    • Küüslauk
  • Vähk ja seksuaalsus
    • Mida seksuaalsuse all mõeldakse?
    • Haigestumise mõju seksuaalsusele
    • Vähi ravi mõju seksuaalsusele
    • Vähk ja inimsuhted
    • Viljakus
    • Vähk, vähiravi ja seks
    • Huvipuudus
    • Funktsionaalsed häired naistel
    • Funktsionaalsed häired meestel
    • Kust võiks leida abi?
  • Lähedastele
    • Mis on vähk?
    • Kui lähedane inimene haigestub vähki
    • Toetuse pakkumine kriisiolukorras
    • Perekond
    • Paarisuhe
    • Rollid perekonnas
    • Lapsed ja haigestunud pereliige
    • Kui laps haigestub vähki
    • Kui haigega kohtumine põhjustab ahistustunnet
    • Kui haigele lähedase inimesega kohtumine tekitab ahistustunnet
    • Kuidas ise jaksaks
    • Elu väärtuste muutumine
    • Õigus omaenda elule
    • Surm
    • Haigusest toibumine
    • Kust saab abi ja nõu?
  • Kui lapsel on vähk – sagedasemad küsimused
    • Kas ka lapsed haigestuvad vähki?
    • Miks just minu laps haigestus?
    • Kas me tulime ravile liiga hilja?
    • Kas vähki saab ravida? Kuidas?
    • Mis kasu on keemiaravist?
    • Kuidas ravi tehakse ja kas see on valus?
    • Kui ohtlik on keemiaravi?
    • Millised on keemiaraviga kaasuvad kõrvalmõjud?
    • Kas ka minu lapsel langevad juuksed välja? Millal?
    • Kas iiveldust ja oksendamist saab vältida?
    • Kuidas toita last kõhulahtisuse korral?
    • Kuidas parandada lapse isu ja võidelda kõhukinnisusega?
    • Kas lapse väsimust saab vähendada?
    • Miks tekivad lapse nahale sinised plekid?
    • Kuidas vältida lapse nakatumist infektsioonidesse?
    • Kas minu laps vajab luuüdi transplantatsiooni?
    • Kas laps peab jääma jälgimisele ka pärast ravi lõpetamist?
  • Hammaste tervishoid vähiravi ajal
  • Sõnastik
  • Lingid
    • Haiglad
    • Vähihaigete ühendused
    • Inglisekeelsed ühendused
  • Küpsiste kasutamine
© 2020 kasvaja.net
Kasvaja.net 2021-03-01
kasvaja.net
  • Rinnavähk
    • Rinnavähi riskitegurid
    • Rinnavähi varajane avastamine
      • Kuidas ise oma rindu kontrollida?
      • Miks tuleb käia rinnavähi sõeluuringul?
      • Rinnavähi sõeluuring ehk skriining
      • Rinnavähi diagnoosimine
    • HER2 rinnavähk
    • Rinnavähi ravi
    • Rinnavähi taastusravi
    • Rinnavähi järelkontroll
    • Lümfostaas
      • Meelespea rinnanäärme eemaldamise operatsiooni järgsele patsiendile
      • Koduse võimlemise programm rinnanäärme eemaldamise järgsele patsiendile
      • Kus saab abi ja nõu?
  • Soolevähk
    • Soolevähi riskitegurid
    • Soolevähi avastamine
    • Soolevähi ravi
  • Kopsuvähk
    • Kopsuvähi riskitegurid ja ennetamine
    • Kopsuvähi tunnused ja diagnoosimine
    • Kopsuvähi ravi
    • Vähihaige elukvaliteedi hoidmine
    • Kopsuvähk: küsimused ja vastused
  • Vereloome kasvajad
    • Lümfoomid
    • Krooniline lümfoidne leukeemia
  • Melanoom
    • Melanoomi riskitegurid
    • Nahamelanoomi tunnused
    • Melanoomi diagnoosimine
    • Melanoomi levik ja staadiumid
    • Melanoomi ravi
    • Kuidas vältida melanoomi?
    • Enesekontrolli test
  • Maovähk
    • Maovähi riskitegurid
    • Maovähi avastamine ja diagnoosimine
    • Maovähi ravi
  • Munasarja vähk
    • Munasarjavähi riskitegurid
    • Munasarjavähi tunnused ja diagnoosimine
    • Munasarjavähi ravi
    • 5 fakti munasarjavähi kohta
  • Neeruvähk
    • Neeruvähi põhjused ja ennetamine
    • Neeruvähi avastamine ja diagnoosimine
    • Neeruvähi ravi
  • Ajukasvajad
    • Mis on aju?
    • Ajukasvajate riskitegurid
    • Ajukasvajad ja nende olemus
    • Ajukasvajate sümptomid
    • Ajukasvajate diagnoosimine
    • Ajukasvajate ravimeetodid
    • Küsimused ajukasvajate kohta, mida oma arstilt küsida
  • Emakakaelavähk
    • 10 fakti, mida peab iga naine teadma emakakaelavähist
    • Emakakaelavähi riskitegurid
    • Emakakaelavähi tunnused ja diagnoosimine
    • Emakakaelavähi ravi
    • Emakakaelavähi sõeluuring
  • Emakakehavähk
    • Emakakehavähi riskitegurid
    • Emakakehavähi tunnused ja diagnoosimine
    • Emakakehavähi ravi
  • Lapseea kasvajad
    • Lapseea ajukasvajad
    • Lapseea endokriinsed kasvajad
    • Lapseea idurakulised kasvajad
    • Lapseea Ewingi sarkoom
    • Lapseea hematoloogilised haigused
    • Lapseea leukeemia
    • Lapseea lümfoom
    • Lapseea melanoom
    • Lapseea neuroblastoom
    • Lapseea neurofibromatoos
    • Lapseea osteosarkoom
    • Lapseea retinoblastoom
    • Lapseea rabdomüosarkoom
    • Lapseea Wilmsi tuumor
  • Teadmata algkoldega vähk
    • Teadmata algkoldega vähk ja vähi genoomi profileerimise olulisus
  • Günekoloogilised vähid
    • Munasarja vähk
      • Munasarjavähi riskitegurid
      • Munasarjavähi tunnused ja diagnoosimine
      • Munasarjavähi ravi
      • 5 fakti munasarjavähi kohta
    • Emakakaelavähk
      • 10 fakti, mida peab iga naine teadma emakakaelavähist
      • Emakakaelavähi riskitegurid
      • Emakakaelavähi tunnused ja diagnoosimine
      • Emakakaelavähi ravi
      • Emakakaelavähi sõeluuring
    • Emakakehavähk
      • Emakakehavähi riskitegurid
      • Emakakehavähi tunnused ja diagnoosimine
      • Emakakehavähi ravi
  • Maksavähk
  • Kasvajate ravi
    • Bioloogiline ravi
    • Hormoonravi
    • Keemiaravi
    • Kirurgiline ravi
    • Vähi immuunravi
    • Kiiritusravi
    • Mis mõjutab ravi õnnestumist?
  • Personaalmeditsiin
    • Mis on sihtmärkravi?
    • Vähi genoomi analüüs
    • Vereproovil põhinev test
    • Sõnastik
    • Küsimused, mida küsida raviarstilt vähi genoomi analüüsi kohta
  • Toetusravi
  • Luumetastaasid
    • Sümptomid ja diagnoosimine
    • Luumetastaaside ravi
  • Iiveldus ja oksendamine
    • Põhjus ja tagajärg
    • Kui suur on teie risk kogeda iiveldust
    • Praktiline teatmik vähihaigele
    • Iiveldus ja oksendamine: küsimused ja vastused
  • Toitumine vähiravi ajal
    • Vähi mõju toitumisele
    • Vähiravi mõju toitumisele
    • Toitumisravi
    • Kaugele arenenud vähk
  • Toidulisandid
    • Antioksüdandid
    • β-karoteen
    • A-vitamiin
    • C-vitamiin
    • E-vitamiin
    • Koensüüm Q10
    • Seleen
    • Punane päevakübar e. Echinacea
    • Küüslauk
  • Vähk ja seksuaalsus
    • Mida seksuaalsuse all mõeldakse?
    • Haigestumise mõju seksuaalsusele
    • Vähi ravi mõju seksuaalsusele
    • Vähk ja inimsuhted
    • Viljakus
    • Vähk, vähiravi ja seks
    • Huvipuudus
    • Funktsionaalsed häired naistel
    • Funktsionaalsed häired meestel
    • Kust võiks leida abi?
  • Lähedastele
    • Mis on vähk?
    • Kui lähedane inimene haigestub vähki
    • Toetuse pakkumine kriisiolukorras
    • Perekond
    • Paarisuhe
    • Rollid perekonnas
    • Lapsed ja haigestunud pereliige
    • Kui laps haigestub vähki
    • Kui haigega kohtumine põhjustab ahistustunnet
    • Kui haigele lähedase inimesega kohtumine tekitab ahistustunnet
    • Kuidas ise jaksaks
    • Elu väärtuste muutumine
    • Õigus omaenda elule
    • Surm
    • Haigusest toibumine
    • Kust saab abi ja nõu?
  • Kui lapsel on vähk – sagedasemad küsimused
    • Kas ka lapsed haigestuvad vähki?
    • Miks just minu laps haigestus?
    • Kas me tulime ravile liiga hilja?
    • Kas vähki saab ravida? Kuidas?
    • Mis kasu on keemiaravist?
    • Kuidas ravi tehakse ja kas see on valus?
    • Kui ohtlik on keemiaravi?
    • Millised on keemiaraviga kaasuvad kõrvalmõjud?
    • Kas ka minu lapsel langevad juuksed välja? Millal?
    • Kas iiveldust ja oksendamist saab vältida?
    • Kuidas toita last kõhulahtisuse korral?
    • Kuidas parandada lapse isu ja võidelda kõhukinnisusega?
    • Kas lapse väsimust saab vähendada?
    • Miks tekivad lapse nahale sinised plekid?
    • Kuidas vältida lapse nakatumist infektsioonidesse?
    • Kas minu laps vajab luuüdi transplantatsiooni?
    • Kas laps peab jääma jälgimisele ka pärast ravi lõpetamist?
  • Hammaste tervishoid vähiravi ajal
  • Sõnastik
  • Lingid
    • Haiglad
    • Vähihaigete ühendused
    • Inglisekeelsed ühendused
  • Küpsiste kasutamine