Tekst koostatud dr. Iige Viigimaa poolt 12.11.2010

(lümfoidne = lümfotsütaarne = lümfotsüütne = lümfo)

Mis haigus on krooniline lümfoidne leukeemia?

Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) on üks verevähi vorm. See on lümfotsüütide kasvaja. Lümfotsüüdid on vererakud, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate vastu.

Sõna „krooniline“ märgib, et selle haiguse kulg on aeglasem, kui ägedatel leukeemiatel.

Krooniline lümfoidne leukeemia on peamiselt eakate inimeste haigus. Keskmine vanus haiguse diagnoosimisel on ~70 a. Harva haigestuvad alla 40 aastased.

Krooniline lümfoidne leukeemia ei ole nakkushaigus, ta ei levi inimeselt inimesele ega loomalt inimesele.

Sümptomid e. haigustunnused

Paljudel KLL-i patsientidel ei ole mingeid sümptomeid. Kui sümptomid esinevad, siis võib olla:

  • Suurenenud, kuid valutud lümfisõlmed
  • Väsimus
  • Palavik
  • Öine higistamine
  • Kaalulangus
  • Sagedased infektsioonid

Kui teil esineb nimetatud tunnuseid, siis pöörduge arsti poole.

Põhjused

KLL tekkimise põhjused ei ole selged. Teada on see, et elu jooksul tekivad geenimutatsioonid vereloome rakkudes ja selle tulemusel moodustuvad ebanormaalsed „mitte töökorras“ lümfotsüüdid. Lisaks puudulikule töövõimele on KLL lümfotsüüdid ka tervetest rakkudest pikema eluaega. Nad hakkavad organismis kuhjuma ja tõrjuvad välja normaalse vereloome.

Teadusuuringud KLL tekkepõhjuste selgitamiseks toimuvad väga aktiivselt paljudes maailma laborites.

Missugused tegurid võivad mõjutada haigestumist?
  • Vanus. Vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda.
  • Sugu. Meestel on haigestumise tõenäosus suurem.
  • Rass. Valge rassi esindajad haigestuvad kõige sagedamini, asiaatidel esineb seda haigust harva.
  • Verevähk perekonnas. Tõenäosus haigestuda on suurem, kui lähisugulastel on diagnoositud KLL või mõni muu vereloome kasvaja.
  • Kemikaalid. Kokkupuude mõnede taime- ja putukatõrjevahenditega võib tõsta riski haigestuda KLL-i.
Komplikatsioonid

Kroonilise lümfoidse leukeemia põdemise ajal võib olukord keerukamaks muutuda järgmistel asjaoludel:

  • Transformatsioon e. muutumine agressiivsemaks kasvajaks. Väikesel osal KLL haigetest võib haigus muutuda agressiivsemaks kasvajaks – difuusseks B- suurerakuliseks lümfoomiks. Sellist muutumist nimetatakse Richteri sündroomiks.
  • Sagedased infektsioonid. Kroonilise lümfoidse leukeemiaiga patsientidel võib esineda sageli infektsioone, eelkõige tavalisi hingamisteede nakkushaigusi (neelupõletik, bronhiit, kopsupõletik). Mõnikord tekivad ka raskemad infektsioonid.
  • Haigestumine teistesse kasvajatesse. KLL patsientidel on suurem tõenäosus haigestuda teistesse kasvajatesse (näiteks Kaposi sarkoom, melanoom, põie-, kopsu-, mao- või kurguvähk).

KLL analüüsid ja uuringud

Kroonilise lümfoidse leukeemia diagnoosimiseks piisab veenivere analüüsist, millest saab uurida järgmisi näitajaid:

  • Vererakkude arv e. kliiniline vereanalüüs. Täielik kliinilise vere analüüs võimaldab määrata kindlaks normaalsest kõrgema lümfotsüütide sisalduse veres, mis võib olla KLL tunnuseks.
  • Lümfotsüütide tüübi määramine. Seda väga täpset testi nimetatakse immuunfenotüpeerimiseks voolutsütomeetriliselt ja selle abil saab teada, kas lümfotsüütide arv on tõusnud KLL või mõne muu vereloomekasvaja või hoopis mõne infektsiooni tõttu.
  • Lümfotsüütide geneetiliste aberratsioonide määramine. Test nimega FISH (fluorescence in situ hybridization) võimaldab hinnata lümfotsüütides asuvaid kromosoome. See test aitab arstil hinnata haiguse prognoosi ja valida sobiv ravi.

Mõnikord peab arst vajalikuks veel järgmisi uuringuid:

  • Luuüdi aspiratsioon ja trepaanbiopsia
  • Kompuutertomograafia
  • Lümfisõlme biopsia

Kõik KLL diagnoosimiseks vajalikud meetodid on Eestis kättesaadavad ja kasutusel.

Staadiumi määramine

Kui diagnoos on kindlaks tehtud, siis tuleb hinnata haiguse leviku ulatust e. staadiumi. Eristatakse varast, keskmise ja kaugelearenenud staadiumi. Staadiumi määramine on oluline ravi valikul.

Kroonilise lümfoidse leukeemia ravi

KLL ravi valik sõltub haiguse staadiumist, sümptomide olemasolust, üldisest tervislikust seisundist ja ka patsiendi eelistustest (kas suukaudne või veenisisene).

Varases staadiumis krooniline lümfoidne leukeemia reeglina ravi ei vaja. Kliiniliste uuringutega on tõestatud, et ravi alustamine KLL varases staadiumis ei pikenda elu, küll aga tekitab raviga seotud riskid, mis antud olukorras ei ole põhjendatud. Varases haigusstaadiumis patsient jääb jälgimisele hematoloogi juures, mis tähendab, et arst määrab regulaarsed kontrollajad mõnekuulise intervalliga. Ootamine ei muuda haigust ravile vähemtundlikuks. Kolmandik kõikidest haigetest ei hakka kunagi KLL ravi vajama.

Keskmises ja kaugelearenenud staadiumis haigus vajab enamasti ravi.

Ravivõimalused tänapäeval on järgmised:
  • Kemoteraapia ehk keemiaravi. Need ravimid hävitavad eelkõige kasvajarakke. Ravi on võimalik teha veenitilguti kaudu või tarvitada tablettidena. Olenevalt olukorrast võib ravi teha ühe preparaadiga või kasutada kombinatsiooni mitme ravimiga. Sagedasemad kõrvaltoimed ravi ajal on väsimus, vererakkude ajutine vähenemine ja kõrgem infektsioonirisk. Ravi toimub enamasti kuuridena, mille vahel on aeg taastumiseks. KLL ravis kasutatavad keemiaravimid reeglina ei põhjusta juuste väljalangemist.
  • Bioloogiline ravi. Need ravimid on välja töötatud selliselt, et suudavad eristada kasvajarakke normaalsetest rakkudest. KLL rakkude pinnal on erilised valgud, mida on võimalik kasutada märklauana. Bioloogilised ravimid e. monoklonaalsed antikehad seonduvad nende valkudega ja hävitavad kasvajaraku. Sagedasemad kõrvaltoimed on palavik ja külmavärinad ravi alustamisel ning kõrge infektsioonirisk ravikuuride ajal või järel. Bioloogilisi ravimeid võib kasutada üksikult või kombinatsioonis keemiaraviga.
  • Vereloome tüvirakkude siirdamine. Selle ravimeetodi korral, mida varem nimetati luuüdi siirdamiseks, kasutatakse väga tugevat keemiaravi, mis hävitab patsiendi vereloome, kus toodetakse „vigaseid“ rakke s.t. KLL lümfotsüüte. Seejärel tilgutatakse patsiendile veeni kaudu terve inimese vereloomerakud e. tüvirakud, mis leiavad tee luuüdisse, hakkavad seal paljunema ning taastub normaalne veri. „Mini“ transplantatsioon on analoogne protseduur, kuid kasutatakse väiksemaid keemiaravi doose. Vereloome tüvirakkude siirdamine on praegu ainuke ravimeetod, millega on võimalik KLL-st terveks saada. Vereloome tüvirakkude siirdamist kaalutakse siis, kui muud ravivõtted on edutud.

Kliinilised uuringud

Ravimite kliinilised uuringud testivad uusimaid ravimeid või olemasolevate ravimite erinevaid kombinatsioone või uutmoodi ajastamist. Tuleb silmas pidada, et need meetodid annavad teile lisavõimaluse haiguse mõjutamiseks, kuid ei anna garantiid tervistumiseks. Küsige oma arstilt, kas praegu on toimumas teile sobiv ravimuuring.

Olulised küsimused, millele praegu arstid kogu maailmas otsivad vastust:

  • Kas kõrge riskiga KLL korral on abi varasest ravi alustamisest?
  • Kas olemasolevate ravimite või uute ravimite uued kombinatsioonid võimaldavad edukalt, kuid talutavate kõrvaltoimetega ravida eakaid või oluliste kaasuvate haigustega patsiente?
  • Kas mõne muu kasvaja ravis kasutatavad ravimid sobiksid ka KLL raviks?

Kuidas ennast ise aidata?

  • Püüdke vältida infektsioone. Krooniline lümfoidne leukeemia võib soodustada haigestumist erinevatesse infektsioonidesse. Püüdke hoida oma organismi tugevana. Sööge palju puu- ja juurvilju. Teaduskirjanduses leiab viiteid rohelise tee soodsale toimele. Magage piisavalt. Liikuge iga päev värskes õhus. Vältige kontakti haigete inimestega. Peske käsi sageli ja hoolikalt.
  • Vähendage riski teiste kasvajate tekkeks. Krooniline lümfoidne leukeemia võib soodustada haigestumist teistesse kasvajatesse. Ärge suitsetage. Alkoholi tarvitage vähe/mõõdukalt. Sööge rohkesti puu- ja köögivilju. Vältige tugevat päevitamist ja kasutage päikesekaitse kreemi.
  • Minge arsti vastuvõtule teile ettenähtud ajal. Piisava sagedusega tehtud vereanalüüsid ja läbivaatus aitavad hinnata, kas haigus progresseerub või mitte. Ärevustunne visiidi eel on loomulik, ärge jätke sellepärast minemata. Kutsuge kaasa pereliige või sõber, kui saate sellest tuge.
Alternatiivmeditsiin

Ükski alternatiivravi meetod ei ravi KLL-st terveks, küll aga võib saada abi mõne sümptomi või ravi kõrvaltoime leevendamisel.

KLL patsiendid tunnevad sageli väsimust, mida ravimitega saab vähe mõjutada. Võimalik, et teile mõjuvad soodsalt mõõdukas füüsiline koormus, meditatsioon, erinevad lõõgastustehnikad, jooga.

Erinevad väidetavalt immuunsüsteemi stimuleerivad või otseselt vähivastased vedelikud, tabletid jms. (ka kaugelt toodud ja väga kallid) ei oma teaduslikult tõestatud soodsat toimet KLL ravis. Veelgi olulisem – pole välistatud nende kahjustav toime.

Rääkige arstile oma valikutest.

Psühholoogiline tugi

Krooniline lümfoidne leukeemia on enamasti aeglaselt arenev kasvaja, mis paljudel juhtudel ei vajagi ravi. Siiski on tegemist pahaloomulise haigusega, millest teadasaamine tekitab šoki või tugeva ärevustunde. Tasapisi te kohanete selle olukorraga ja õpite elama koos oma haigusega.

Selles protsessis leiate tõenäoliselt abi, kui te:

  • Saate rohkem teada oma haigusest. Küsige arstilt ja vajadusel pange oma küsimused enne arsti juurde minekut kirja. Internetis leiab palju informatsiooni selle haiguse kohta. Usaldage neid lehekülgi, millel avaldatud infot jagavad suured rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- või raviasutused.
  • Võtke ühendust teiste vähihaigetega. Eestis tegutseb Eesti Leukeemia- ja lümfoomihaigete Liit.
  • Toetuge sõpradele ja perekonnale. Diagnoosist rääkimine võib olla raske ja tõenäoliselt reageerivad kuulajad väga erinevalt. Siiski, tõenäoliselt tunnete ennast paremini, kui suudate oma haigusest teistega rääkida. Abipakkujaid võib olla oodatust rohkem. Mõelge läbi, kellelt ja missugust abi te vajate (transport, kuulamine, seltskond).
  • Vajadusel otsige professionaalset psühholoogilist abi. Eesti Vähiliidu juures tegutseb tasuta nõuandetelefon.