Urogenitaaltrakti ehk kuse-ja suguelundkonna moodustavad kaks funktsionaalselt erinevat süsteemi – kuseelundid ja suguelundid.

Kuseelundkonna organites diagnoositakse Eestis üle 500 vähijuhu aastas. Suurima osa nendest moodustavad neeruvähid, mille kohta saab lähemalt lugeda siit: Neeruvähk. Arvukuselt teisel kohal on kusepõievähid, mille esinemissagedus on umbes 15 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mehed haigestuvad kusepõievähki umbes 3 korda sagedamini kui naised ning see on seotud enamasti riskikäitumisega. Loe lähemalt kusepõie kasvajatest, nende tekkepõhjustest, avastamisest, ravivõimalustest ja küsimustest, mida oma arsti käest küsida: Kusepõie pahaloomulised kasvajad

Suguelundkonna kasvajatest moodustavad 1/3 naissuguelundite kasvajad ja 2/3 meessuguorganite kasvajad. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on eesnäärmevähk, mis moodustab umbes 25% kõigist vähijuhtudest. Prostatavähi peamiseks riskiteguriks on vanus. Prostatavähi võimalikud soodustavad tegurid on keskkonna saaste mõju, normaalsed ealised ja haiguslikud hormonaalsed muutused, eesnäärme põletikulised haigused ja rasvarikas toit. Prostatavähi kohta saab varsti rohkem lugeda lehelt Eesnäärmevähk.