Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2018.aastal Eestis 135 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Haiguse esinemissagedus tõuseb koos vanusega. Ajukasvajad on nii hea- kui pahaloomulised. Ajukasvajate põhjuseid ei teata. Ajukasvajate sümptomid sõltuvad suurusest ja paiknemisest ajus. Ajukasvaja diagnoosib arst, ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervises.

Pea- ja kaelakasvajad on sageduselt seitsmes enimdiagnoositud kasvajapaige maailmas ning kokku moodustavad need patsiendid umbes 8% kõikidest vähki haigestunutest. Eestis diagnoositi 2017.aastal 180 pea- ja kaelakasvaja esmast haigusjuhtu. Pea- ja kaelakasvajate esinemissagedus kasvab järjepidevalt. Loe lähemalt pea- ja kaelakasvajate tekkepõhjustest, sümptomitest, diagnostikast, ravis ja järelkontrollist.