Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud naissuguelundite pahaloomuline kasvaja.

Emakakaelavähi esinemine on sagenenud nooremate naiste hulgas. Emakakaelavähki võib esineda 30. aastates naistel, haigestumise kõrgpunkt 45-55. eluaastal.

  • emakakaelavähk on rinnavähi järel sageduselt teine vähihaigus naiste hulgas Euroopas.
  • emakakaelavähk on seotud naiste elustiili ja seksuaalkäitumisega.
  • emakakaelavähk on täielikult ravitav haigus, kui muutused emakakaelal avastatakse varakult.

Eestis diagnoositakse aastas ligi 200 emakakaelavähi esmasjuhtu. Neist üle poole on avastatud paikselt levinuna ehk veel ilma siireteta.

Emakakaelavähile eelnevad vähieelsed seisundid. Vähieelsete seisundite ning põletikuliste haiguste avastamine on väga oluline, sest varakult avastatud muutusi emakakaelal on võimalik välja ravida säästvate ravimeetoditega.

Emakakaela vähieelsete seisundite esinemine on sagenenud noorte naiste hulgas.

 

Loe ka: 10 fakti, mida peab iga naine teadma emakakaelavähist

 

Emakakaelavähki alaliigid

Kõige sagedamini (~80% juhtudest) esineb emakakaelal lamerakuline vähk. Teine sagedasem (10–20%) histoloogiline tüüp on emakakaela adenokartsinoom. Harvem esineb emakakaelal ka teisi epiteliaalseid vähivorme.

 

Emakakaelavähi levik

Emakakaelavähk levib organismis sarnaselt muude vähkkasvajatega:

  • otsene levik – levik emakakaelast edasi tupele, tupevõlvidele, vaagnaseinale, naaberorganitesse (põis, pärasool) või emakakehale
  • levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik)
  • levik vere kaudu (hematogeenne levik)

Teksti koostas dr. Inga Vaasna