Kristiina Ojamaa

Onkoloog

10 fakti, mida peab iga naine teadma emakakaelavähist

 

 

  • Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud naissuguelundite pahaloomuline kasvaja. Arengumaades on emakakaelavähk naiste hulgas vähist tingitud surmapõhjustena esikohal. Alates 1970.–1980. aastatest on arenenud riikides läbi viidud emakakaelavähi sõeluuringuid, mille tulemusel on emakakaelavähki haigestumus oluliselt vähenenud. Eestis alustati sõeluuringuga 2006. aastal, kuid haigestumine “vaikseks tapjaks” nimetatud vähki ei ole vähenenud. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas.
  • Eestis haigestub igal aastal 170–200 naist emakakaelavähki – seda on liiga palju haiguse kohta, mis on ennetatav. Eesti probleem on, et diagnoosimisel on ligi 1/3 juhul haigus juba ulatuslikult levinud, mil ravitulemused on tagasihoidlikud. Kui näiteks USA-s ja Norras on haigestumise keskmiseks vanuseks 35–44 eluaastat, siis Eestis 45–55 eluaastat. USA-s ja Norras avastatakse emakakaelavähk varajases staadiumis, mil suure tõenäosusena ravi tulemusel tervenetakse haigusest. Eestis diagnoositakse seda haigust oluliselt enam hilises järgus, kui tervenemise väljavaated on tagasihoidlikud.
  • Eestis naiste seas on emakakaelavähi sõeluuringust (PAP-test) osavõtt olnud aastaid madal. Selle põhjusi on uuritud ning leitud, et sõeluuringueas naised ei vasta uuringukutsele, kuna on äsja käinud günekoloogil või on hirm PAP-testi kui protseduuri ees. Võrreldes näiteks Soomega, kus emakakaelavähi sõeluuring on olnud käigus alates 1960. aastate lõpust, esineb Eestis igal aastal rohkem emakakaelavähi juhte kui Soomes, kus on elanikke üle 5 korra rohkem. Väga oluline on osaleda uuringus: vasta kutsele või veel parem, ära jää isegi kutset ootama, kui Sinu sünniaasta on selle aasta kutsesaajate nimekirjas. Tihti just tänu uuringule avastatakse haigus varem ning allub paremini ravile. NB! PAP-testi tegemine on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Oluline on ka see, et ravikindlustuseta naised peaksid samuti mõtlema PAP-testile ja leidma võimaluse selle teha laskmiseks. Suur osa emakakaelavähiga naistest on kindlustamata – need on kodused naised, kes kas kasvatavad lapsi või on mõnel muul põhjusel kodused.
  • Eestis on emakakaelavähi vastu vaktsineerimine suunatud tütarlastele. Arvestades HPV levimise teed, on rahvusvahelistes soovitustes vaktsineerida ka poisse enne suguelu alustamist. Sellega hoiab ära viiruse ülekande tütarlastele. Meestel tekitab HPV peamiselt suuõõne- ja kurguvähki, samuti peenisevähki, mida esineb võrreldes emakakaelavähiga õnneks harvem. Järjest enam minnaksegi riigiti üle HPV-põhisele sõeluuringule, mis on küll oluliselt kulukam riigile, kuid lihtsam ja efektiivsem patsiendile.
  • Oluline on käia kontrollis ka pärast sünnitusi ja pärast menopausi, sest kõikide haiguste, sealhulgas kasvajate peamine riskifaktor on vanus. Eestis on palju naisi, kes käivad kontrollis regulaarselt ning on teadlikud sõeluuringutest ning vastavad meeleldi kutsetele, sest nad saavad aru, et uuringud on mõeldud nende tervise hoidmiseks. Samas on palju naisi, kes mingil põhjusel ei pea oluliseks pärast laste sündi või pärast menopausi enam günekoloogile pöörduda. See on suur probleem ning seetõttu avastatakse paljud emakakaelavähid liiga hilja.
  • Emakakaelavähi riskifaktoriteks on suitsetamine, ülekaal, nõrgenenud immuunsüsteem (näiteks HIV kandlus). Emakakaelavähi peamiseks ja kõige olulisemaks riskifaktoriks on HPV – inimese papilloomi viirus. Enam kui 95% emakakaelavähkidest on põhjustatud HPV-st. HPV-de hulka kuulub suur hulk viiruseid. Peamine hulk HPV nakkuseid levib nahk-naha kontaktiga, tekitades näiteks käte ja jalgade tüükaid nii meestel kui naistel. Limaskestadel leiduvaid HPV tüüpe nimetatakse ka genitaalseks HPV-ks ning seda tüüpi HPV levib peamiselt sugulisel teel. Limaskestadega on kaetud inimestel näiteks kurk, suuõõs, tupp, pärak ehk aanus. Kõik limaskestadel leiduvad HPV tüübid ei pruugi viia vähi tekkeni. Madala riskiga HPV tüübid tekitavad suguelunditel ja suuõõnes papilloome ehk healoomulisi nahavohandeid ning üldjuhul pahaloomulise kasvaja tekkeni ei vii. Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad rakkudes aja möödudes muutusi, mis esialgu viivad vähieelse seisundini ning seejärel vähi tekkeni.
  • Kõigil naistel, kes on saanud HPV nakkuse kõrge riskiga tüübiga, ei teki emakakaela rakkudes muutusi ega teki emakakaelavähki. Paljudel juhtudel saab organismi immuunsüsteem viirusest võitu. Nakkuse tekkimist ega nakkuse olemasolu naised ise ei tunne ega märka. On leitud, et peale suguelu alustamist on risk nakatuda HPV-ga 80%. Seksuaalpartnerite arvu kasvades kasvab ka risk nakatuda.
  • Varajases staadiumis emakakaelavähi ravi on operatsioon. Operatsiooni mahu määrab kasvaja suurus. Sünnitusealistel naistel püütakse arvestada edasisi pereplaneerimise soove ning osadel juhtudel on fertiilsuse säilitamine võimalik. Suuremate ja enam levinud haiguste puhul on ravi keerulisem ja kombineeritud. Peamisteks ravimeetoditeks on kiiritus- ja keemiaravi. Eestis on emakakaelavähi ravi heal tasemel, ravitulemused on võrreldavad Skandinaavia riikidega.
  • Personaliseeritud meditsiin kasvajate puhul on üks ravi suundadest. Personaliseeritud tähendab onkoloogias konkreetse biomarkeri – valgu, ensüümi, retseptori jms – olemasolu, mida on võimalik ravimiga mõjutada, blokeerida või tema mõju suurendada. Selle tulemusel ei saa kasvajarakk enam paljuneda ja hukkub. See viib omakorda kasvaja kasvu pidurdumiseni, kasvaja vähenemiseni ja kasvaja võib ka täielikult taanduda nii, et tänapäeva diagnostikameetoditega kasvajat organismis tuvastada ei saa. Emakakaelavähis on maailmas hetkel kasutusel vaid üksikud sarnase toimemehhanismiga ravimid. Neid kasutakse juba kaugelearenenud kasvaja korral ning ravi eesmärgiks on pikendada elu ja parandada elukvaliteeti. Ravim toimib läbi kasvaja veresoonte, pidurdades kasvajas uute veresoonte kasvu, mis viib kasvaja taandarenemisele. See ravim on Eestis kättesaadav, aga Haigekassa ei kompenseeri. Juunis 2018 registreeriti Ameerika Ühendriikides emakakaelavähi ravim, mis toimib läbi immuunsüsteemi ning ravimi toimel suudab immuunsüsteem lisaks kasvajaraku äratundmisele ka kasvajaraku hävitada. See ravim ei ole veel Euroopas registreeritud.
  • Emakakaelavähk on üldiselt ennetatav HPV vastase vaktsiini ja korrapärase PAP-testimisega. HPV-st tingitud emakakaela rakkude muutused on tuvastatavad günekoloogilise läbivaatuse käigus tehtava PAP-testiga. PAP-testil põhineb ka emakakaelavähi sõeluuring, kuhu on oodatud igal aastal naised vanuses 30-55 eluaastat. Vähieelseid muutusi on võimalik ravida ning sellega ennetada emakakaelavähki.