Kopsuvähi raviviisid
Kopsuvähi ravitaktika sõltub peamiselt sellest, mis tüüpi haigusega (vt kopsuvähi alaliigid) on tegu ja kui kaugele on vähk jõudnud areneda. Lisaks sellele võetakse ravi valikul arvesse haige üldist seisundit, kaasuvaid haigusi ning kopsude funktsionaalset seisundit. Funktsionaalse seisundi all mõeldakse seda, kui heas „töökorras” on kopsuvähi haige kopsud enne ravi alustamist.
Kopsuvähi puhul kasutatakse kirurgilist ravi, süsteemset ravi (ehk keemia-, sihtmärk-, ja/või immuunravi) ning kiiritusravi. Ravimeetodi valik sõltub eespool kirjeldatud tingimustest, igat meetodit võib kasutada eraldi või kombineerituna mõne teise ravimeetodiga.
Järgnev osa pakub põhiteadmisi kopsuvähi ravimeetoditest ja nende kõrvaltoimetest.
Kirurgiline ravi
Kirurgiline ravi seisneb kasvaja kopsust eemaldamises. Kui võimalik, lõigatakse ära kopsusagar ehk osa kopsust, kus kasvaja paikneb. Osadel juhtudel on vajalik ühe kopsu täielik eemaldamine. Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsusagara eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert. Tavaliselt on kirurgilise ravi üheks osaks kopsudele kõige lähemal asuvate lümfisõlmede eemaldamine.
Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus, kuid selle rakendamiseks on vajalikud teatud tingimused. Haigus peab olema piirdunud kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole. Ka kopsude üldine seisund peab olema hea.
Kirurgiline ravi on ainus raviviis, mis võimaldab kopsuvähihaigetel teatud juhtudel haigusest täielikult paraneda. Paraku diagnoositakse kopsuvähk tihti alles siis, kui vähk on juba kaugelearenenud ja kirurgilist ravi ei ole enam võimalik teha.
Kui kaugelearenenud kopsuvähiga haigele õnnestub teha kirurgilist ravi, siis tavaliselt kombineerituna süsteemse- või kiiritusraviga. Neid ravimeetodeid kasutatakse kas enne või pärast kirurgilist ravi.
Kiiritusravi
Kiiritusravis kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Kiiritusravi põhineb teadmisel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude.
Kopsuvähi puhul kasutatakse enamasti väliskiiritusravi. See tähendab, et kasvajat kiiritatakse kehavälise kiirgusallikaga.
Tänapäeval saab kiiritusravi individuaalselt kohandada, arvestades kasvaja kuju ja asendit inimkehas. Uutele aparaatidele juurde konstrueeritud kuvamisseadmed võimaldavad enne iga ravifraktsiooni hinnata täpset kasvaja asukohta. See säästab oluliselt kasvajat ümbritsevat tervet kudet.
Väliskiiritusravi on võimalik kasutada varajase kopsuvähi puhul alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel. Kirurgiline ravi asendatakse kiiritusraviga juhul, kui patsient keeldub kirurgilisest ravist või kui patsiendil on kaasuvad haigused, mis takistavad operatsiooni teostamist.
Kiiritusravi kasutatakse ka põhiravi meetodina, näiteks kui kasvaja on levinud keskseinandi lümfisõlmedesse, hingetorusse või asub suurte veresoonte lähedal. Sel juhul on kiiritusravi aeg pikem (6-7 nädalat), et kasvaja saaks suurt kiiritusannust. Eesmärgiks on vähendada kasvaja mõõtmeid nii palju kui võimalik.
Kaugelearenenud kopsuvähiga haigete puhul on kiiritusravi rakendamise eesmärk pidurdada haiguse arengut ja leevendada haigusest tingitud vaevusi.
Kiiritusravi kombineeritakse sageli teiste ravimeetoditega.
Enne kiiritusravi algust kutsutakse patsient kiiritusravi osakonda, kus teostatakse kiiritusravi planeerimine. Selle abil määratakse koht, kuhu ravi ajal suunatakse kiirgust. Tavaliselt kestab protseduur kuni 40 minutit, teatud juhtudel nõuab aga rohkem aega. Kiiritusravi planeerimise käigus tehakse patsiendi nahale märgistused ja seejärel teostatakse kompuutertomograafiline uuring. Kehamärkide abil tagatakse patsiendi õige asend kiiritusravi ajal. Kiiritusravi planeerimise päeval määratakse patsiendile kiiritusravi alustamise aeg. Kiiritusravil toimub tavaliselt üks kord päevas, 5 korda nädalas (tööpäeviti) ja kestab mitu nädalat. Üks kiiritusravi protseduur kestab umbes 15-20 minutit.
Kiiritusravi kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks kopsuvähi puhul on nõrkus, isutus ja kuiv ärritusköha.
Keemiaravi
Selle ravimeetodi puhul kasutatakse kasvajavastaseid ravimeid. Manustatakse kas ühte või mitut ravimit korraga. Viimasel juhul nimetatakse seda kombinatsioonraviks.
Keemiaravi eesmärk on kahjustada pahaloomulise kasvaja rakke ning sellega pidurdada kasvaja arengut. Keemiaravi kasutatakse põhiravimeetodina või koos kirurgilise ja kiiritusraviga. Vähivastased ravimid viiakse organismi kas suu kaudu või manustatakse otse veresoonde. Enamasti tehakse keemiaravi 4-6 tsüklina. See tähendab, et ravimite manustamise vahel on 2-3 nädalane paus.
Keemiaravi mõjub toksiliselt ka tervetele rakkudele, eristamata neid vähirakkudest. Seetõttu kaasneb selle raviviisiga mitmeid kõrvalnähtusid. Keemiaravi kõrvalnähud võivad erineda sõltuvalt ravimite doosist ja kombinatsioonist. Levinumad on iiveldus ja oksendamine, juuste väljalangemine ja nõrkushood. Selliste nähtude tekkimisest tuleb kindlasti teavitada raviarsti. Enamasti saab arst kõrvalnähtusid vajaliku raviga leevendada.
Uued ravisuunad kopsuvähis
Viimastel aastatel on kopsuvähi ravis hakatud kasutama lisaks traditsioonilisele keemiaravile ka uusi ravivõimalusi – nn sihtmärgistatud ravi, s.h. bioloogilist- ja immuunravi.
Sihtmärkravi lisamine kopsuvähis kasutatavale keemiaravile:
- pikendab haigete elulemust
- parandab elukvaliteeti säilitades ravitulemust
- vähendab haiguse taastekke riski
Kuidas uued kopsuvähiravimid toimivad?
Sihtmärkravimid
Vähirakkude kasvu pärssimine
Kopsuvähi puhul võib esineda kasvajarakkude pinnal epidermaalse kasvufaktori retseptoreid (EGFR). See on rakkude elutegevuseks vajalik valguline aine, millel on oluline roll rakkude kasvamisel ja jagunemisel.
Muteerunud EGFR vastu on arendatud ravimid, mis aitavad vähi kasvu kontrolli all hoida. ALK-inhibiitor on ravimid, mis blokeerivad ebanormaalse valgu aktiivsust ja võivad aeglustada või peatada vähirakkude kasvu. EGFR mõjutavaid ravimeid võetakse tabletina ja see annab vähihaigele võimaluse olla ravi ajal oma tavapärases keskkonnas (nt kodus).
Ravimid, mida kasutatakse anaplastilise lümfoomi kinaasi (ALK) geeni poolt põhjustatud mitteväikerakk-kopsuvähi (NSCLC) raviks täiskasvanutel nimetatakse ALK-inhibiitoriteks. ALK-inhibiitoreid kasutatakse kui kopsuvähk on levinud teistesse kehaosadesse (metastaatiline) või kui eesmärk on aidata vältida kopsuvähi taastekkimist pärast kasvaja eemaldamist operatsiooniga (adjuvant). ALK- inhibiitorid on suukaudsed ravimid ja see annab vähihaigele võimaluse olla ravi ajal oma tavapärases keskkonnas (nt kodus) ja lähedaste juures.
Kuna sihtmärkravimid on suunatud eeskätt vähirakkudele ja mõju tervetele kudedele on minimaalne, on uutel ravimitel kõrvalnähtusid vähem kui tavapärasel keemiaravil. Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimeteks on nahalööve ja kõhulahtisus, või -kinnisus, väsimus, kehakaalu muutused. Ravimite põhjustatud nahalööve võib tekkida nii näole kui kehale ning see võib meenutada aknet või kuiva nahka. Lööbe tõttu ei pea üldjuhul ravi katkestama. Arst võib välja kirjutada ravimeid, mis aitavad leevendada löövet või naha kuivust.
Kui kasvajakoe geneetilisel testimisel leitakse muutus mõnes vähki põhjustavas geenis, millele on olemas sihtmärkravi (nt EGFR, ALK, jne), siis tuleks võimalusel ja ravile sobivusel eelistada sihtmärkravi keemiaravi või immuunravi ees, kuna see toob tavaliselt pikendab aega, millal haigus on kontrolli all, ning on vähem toksiline.
Immuunravimid
Programmeeritud rakusurm-1 (PD-1) ja programmeeritud rakusurm-ligand-1 (PD-L1) on valgud, mis takistavad organismi enda immuunsüsteemi (kaitsesüsteemi) võitluses vähirakkudega. PD-1 ja PD-L1-inhibiitorid on monoklonaalsed antikehad, mis on PD-1/PD-L1 valgu inhibiitorid ja aitavad inimese oma immuunsüsteemil selle valgu vastu võidelda taasaktiveerides organismi enda kaitsemehhanismid: aktiveeritud immuunsüsteemi rakud (T-lümfotsüüdid) asuvad kasvajarakke hävitama. Neid ravimeid manustatakse monoravina või kombinatsioonis teiste vähivastaste ravimitega kas veeni-infusiooni teel või nahaaluse süstena.
Veresoonte kasvu pärssimine
Nagu kõik organismi koed, sõltuvad ka vähkkasvajad veresoontest, mis varustavad kasvajat hapniku ja toitainetega. On täheldatud, et ilma veresoonteta ei suuda vähikolle kasvada läbimõõdult suuremaks kui paar millimeetrit. Veresoonte moodustumine vähkkasvajasse muudab peale kasvaja suurenemise võimalikuks ka vähirakkude levimise mujale organismi (siirded). Kui veresoonte kasvu vähkkasvajas takistada, selle kasv peatub ning võib väheneda ka siirete moodustumine.