Kõige levinum eesnäärmevähi tüüp on adenokartsinoom, mis areneb enamasti eesnäärme perifeersest osast, mis paikneb vastu pärasoole eesseina. Antud kasvaja tüüp võib anda siirdeid. Enamasti levib eesnäärmevähk luudesse ja lümfisõlmedesse ning väga harva teiste organitesse.

Viimastel aastatel on eesnäärmevähki diagnoositud järjest rohkem ning järjest varasemas staadiumis. Eestis avastatakse aastas üle 1000 uue eesnäärmevähi juhu, mis teeb 160 uut juhtu 100000 kohta aastas (Vähiregistri andmed, Tervise Arengu Instituut). Vaatamata varajasele avastamisele püsib suremus antud haigusesse suhteliselt stabiilsena ja hetkel on Eestis üks kõrgemaid Euroopas.

Kahjuks ei ole hetkel veel avastatud kindlaid põhjusi, miks eesnäärmevähk tekib. Enamasti on tegemist sporaadilise haigestumisega, kus on põhjuseks mitme geeni mutatsioonid. On teada, et osa vähkidest võivad olla pärilikud. Näiteks kui isal oli eesnäärmevähk, tõstab see pojal vähiriski kuni 4 korda. Samuti on mõned teaduslikud andmed, et emal olnud rinnanäärmevähk võib mingil määral mõjutada eesnäärmevähi arengut pojal. Sellepärast peavad inimesed arvestama oma perekondliku ajalooga.