Teksti koostamist konsulteeris dr. Darja Altuhhova
Viimati muudetud 02.07.2019

Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid.

 

Kopsuvähk on sageli esinev haigus

Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Igal aastal haigestub Eestis kopsuvähki 800 inimest – 600 meest ja 265 naist (Eesti Vähiregister 2016). Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud, meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema.

Kopsuvähki sureb aastas rohkem inimesi kui näiteks rinna- ja eesnäärmevähki kokku. Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja. Suurem osa kopsuvähihaigetest on üle 60-aastased. Eestis suri 2018. a. kopsuvähi tõttu 537 meest ja 170 naist (Eesti Tervisestatistika- ja terviseuuringute andmebaas 2019)

Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt  tõhusamalt kui kaugelearenenud  haiguse korral. Kahjuks avastatakse ligi 80% juhtudest kaugelearenenuna.

Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks.