Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad moodustavad Eestis 13% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest. 2018 aastal diagnoositi Eestis 527 günekoloogilise pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.

Kõige sagedasem günekoloogiline pahaloomuline kasvaja oli emakakehavähk, mis moodustab rohkem kui kolmandiku (2018 a 40%) juhtudest. Emakakeha- ehk endomeetriumivähk on emakakeha limaskestast alguse saanud pahaloomuline kasvaja. Emakakeha koosneb peamiselt lihaskoest. Seest on emakaõõs vooderdatud limaskestaga (endomeetrium), kus areneb enamus emakakeha pahaloomulistest kasvajatest (endomeetriumi kartsinoom). 70 %-l emaka vähiga patsientidest areneb haigus menopausi järgselt.

Emakakaelavähk on Eestis naistel esinevatest günekoloogilistest pahaloomulistest kasvajatest esinemissageduselt teisel kohal. Eestis esineb aastas keskmiselt u 150 emakakaelavähi esmasjuhtu. Emakakaelavähi riskitegur on seksuaalsel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV). Emakakaelavähki on võimalik ennetada riiklikult korraldatava sõeluuringuga.

Munasarjavähki ehk munasarja kartsinoomi (carcinoma ovarii) haigestub Eestis igal aastal umbes 130 naist. Diagnoosimise hetkel on 80% juhtudest tegemist kaugelearenenud haigusega. Haigus ei anna endast märku enne, kui on suutnud levida kogu kõhuõõnes, aga vahel ka väljaspool kõhuõõnt. Munasarjavähi suur risk on seotud peamiselt geneetilise eelsoodumusega ja kaitsev tegur on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine.

Kõige vähem esineb häbeme- ja tupevähki. 20% kõikidest juhtudest diagnoositakse alla 50-aastastel naistel.

Kasutatud kirjandus:
TAI statistika https://statistika.tai.ee/
Pahaloomulised günekoloogilised kasvajad https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3537
Naissuguelundite kasvajad https://www.onkoloogiakeskus.ee/pahaloomulised-kasvajad