Maksarakk-kartsinoomi ravi

Ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk staadiumist ja haige seisundist 

Kirurgiline ravi:  kasvaja eemaldamine või maksa siirdamine. 

      • Kirurgiliselt on vähikolle täielikult eemaldatav siis, kui vähkkasvaja piirdub vaid maksaga, on suhteliselt väike, pole sisse kasvanud suurtesse maksa veresoontesse ning maksatalitlus on normaalne.
      • Maksal on unikaalne võime regenereeruda ehk ennast taastoota ning see võimaldab eemaldada 70-80% maksakoe mahust. Säilinud 20-30% normaalset maksakude tagab maksa piisava funktsioneerimise.
      • Maksasiirdamise puhul eemaldatakse kasvajast haaratud maks ning asendatakse doonorelundiga, mis saadakse ajusurnud doonorilt.  Maksasiirdamine erineb teistest elundisiirdamistest selle poolest, et mida pikem aeg siirdamisest, seda väiksem on tõenäosus kroonilise äratõukereaktsiooni tekkimiseks. Käesoleval ajal teostatakse Eestis ca 10 maksasiirdamist aastas.

Portaalveeni embolisatsioon ehk maksa värativeeni ummistamine:

      • Embolisatsiooni eesmärk on stimuleerida alles jääva maksaosa kasvu. 
      • Portaalveeni embolisatsiooni kasutatakse juhtudel, kui maksal ei ole piisavalt reservkudet, et eemaldada kirurgiliselt maksakoest kasvajast haaratud osa(d).  
      • Enamasti umbes paari nädala pärast on embolisatsioonist mõjutamata jäänud maksakude nii palju kasvanud, et on võimalik rakendada kirurgilist ravi.

Trans-arteriaalne kemo- ja/või radioembolisatsioon: 

      • Meetodi eesmärk on pidurdada kasvajarakkude verevarustust – normaalsetest maksarakkudest tundlikumad vähirakud ei saa enam hapnikku ja toitaineid ning manustada maksaarteri kaudu vähirakke tapvad ravimid.
      • Kahjustamata maksakoel on topeltverevarustus: 70% portaalveenist ja ainult 30% maksaarterist.
      • Maksakasvajate verevarustus toimub aga 90-95% -l arteriaalsete veresoonte kaud ning selle tõttu saab edukalt kasutada maksaarteri embolisatsiooni ehk ummistamist: maksaarterisse viiakse spetsiaalne toru, mille kaudu süstitakse ravimeid otse maksaarterisse, kust transporditakse vähivastased ravimid otse kasvajakoldesse

Kasvajakoe hävitamine kohalike meetoditega:

      • külmutamisega, ultraheliga, raadiolainetega, keemiaravi või sipelghappe süstimine süstimine kasvajakoldesse

Kiiritusravi : 

      • Kiiritusravi eesmärk on tappa vähirakud või aeglustada nende kasvu, kahjustades vähirakkude DNA-d. 
      • Kiiritusravi kombineeritakse tihti teiste ravimeetoditega. 
  • Medikamentoosne ravi 
  • Sihtmärkravi 

Ravi eesmärk on blokeerida kasvaja eluks vajalikud signaalrajad kasvajaraku sees selleks, et kasvajarakk ei saaks oma pinnale moodustada kasvajale eluks vajalikke molekule

  • süsteemne suukaudne ravi türosiinkinaasi inhibiitoritega
  • Immuunravi või immuunravi ja angiogeneesi inhibiitori kombinatsioon. 

Ravi eesmärk on: 

  • patsiendi enda immuunsüsteemi aktiveerimine st, et ravimis olevad antikehad seovad vähkkasvaja pinnal olevad valgud, mis püüavad vähirakke varjata immuunsüsteemi eest. Seda tehes muudetakse kasvajakude taas äratuntavaks immuunsüsteemile ja oraganism saab hakata hävitama kasvajarakke 
  • angiogeneesi inhibiitorid pärsivad kasvaja veresoonte teket ja seeläbi väheneb kasvaja verevarustust ja toitainetega varustamist

maksavähi ravi

 

Koostanud: dr. A.Mägi, arst-õppejõud onkoteraapia erialal, TÜK, Aprill, 2021
Kokkuvõte on koostatud ESMO ja NCCN 2021. aastal uuendatud ravijuhiste alusel.
ESMO (European Society For Medical Oncology)
https://www.esmo.org/guidelines/gastrointestinal-cancers/hepatocellular-carcinoma/eupdate-hepatocellular-carcinoma-treatment-recommendations
NCCN (National Comprehensive Cancer Network)
https://www.nccn.org/professionals/physician_gls/pdf/hepatobiliary.pdf

Eesti Vähiregister www.tai.ee