Kasvaja diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid uurimismeetodeid olenevalt eeldatavast haiguse levikust ning hinnates nende rakendamise vajalikkust olenevalt patsiendi kaebustest.

Esimeseks uuringuks võib olla sageli ultraheliuuring kõhust.

Informatiivsemad ning ülevaatlikumad uuringud, millega hinnata pankreasekasvaja täpsemat suurust, asukohta ning levikuulatust on kompuutertomograafiline uuring (kasutatakse lühendit KT) või/ja magnetresonantsuuring (lühendatult MRT).
KT- ja MRT-uuringud on vajalikud haiguse levikuulatuse ehk staadiumi määramiseks, aidates ühtlasi hinnata võimalusi kasvaja raviks.

Kasvaja staadium määratakse TNM klassifikatsiooni alusel, kus T (T1-T4) iseloomustab primaarkolde suurust; N (N0-N3) lümfisõlmede haaratust ning M (M0-M1) metastaaside olemasolu.

Kasvaja kahtluse korral on enne ravi alustamist vajalik saada proovitükk ehk biopsia kasvajakoest. Biopsiatüki võtmisest võidakse mõningatel juhtudel loobuda, näiteks juhul kui uuringute põhjal on patsient plaanis kindlasti pankrease operatsioonile suunata.

Biopsia saadetakse histoloogilisele (mõnikord nimetatakse ka morfoloogilisele) uuringule, mis on oluline kasvaja diagnoosi kinnitamiseks. Ühtasi aitab see uuring täpsustada kasvajarakkudele iseloomulike omadusi, mis omakorda on oluline raviotsuste tegemisel. Biopsia võetakse eelistatult kasvaja algkoldest, mõningatel juhtudel ka metastaasikoldest või suurenenud lümfisõlme(de)st.

Positronemissiooni tomograafiat (ehk PET)-uuringut võidakse kasutada neil patsientidel, kellel kasvaja algkolle või täpne levikuulatus jääb KT-või MRT-uuringul ebaselgeks või patsientidel, kellel on kahtlus kasvaja taastekkele ehk retsidiivile.

 

Viited:

NIEDERHUBER JE, ARMITAGE JO, KASTAN MB, DOROSHOW JH, TEPPER JE. Abeloff’s Clinical Oncology, 6th Edition. 2020.

Cervantes A, Marcia Hall, Karamouzis M V., Tabernero J. Gastrointestinal Tract Tumours, Essentials for Clinicians, ESMO press. n.d.