Liigutage ennast natuke. Kui te pole just voodirežiimil, on väga tähtis vähemalt proovida kogunenud energiat ja frustratsiooni füüsiliselt välja elada. On neid, kes eelistavad trenni teha hommikuti, ning neid, kes teevad seda pigem õhtusel ajal. Vahet pole, millal – peaasi on regulaarsus; kuni teete midagi iga päev, on kõik hästi. Treening vallandab ka õnnehormooni endorfiini, mis aitab luua hea enesetunde.

Uuringud füüsilise aktiivsuse kohta enne vähiravi, selle ajal ja pärast on andnud positiivseid tulemusi. 

Treenimine on igal juhul äärmiselt oluline, kuid selle juures tuleks arvesse võtta isiklikku treenituse taset ning treeningusse tuleks suhtuda realistlikult ja vastutustundlikult. Organism ei saa hästi toimida, kui talle ei anta võimalust liigutada. Treening aitab ka mao- ja sooleprobleemide korral, nagu puhitus ja kõhukinnisus, mis on keemiaravi ja ravimite tavalised kõrvaltoimed. Väsimus on raviga kaasas käiv ja sageli kurnav kõrvalmõju, mistõttu treeningusoovitusi ei anta kergekäeliselt. Kuid nii teadveloleku harjutused kui ka treening on tõestatud võtted, mis aitavad väsimust leevendada.

Motiveerida on keeruline, eriti kui te pole kunagi trenni teinud või kui tunnete end väsinuna ja halvasti. Kui aga olete kuigivõrd trennidega alustanud, on siiski võimalik motivatsiooni parandada – ja sellest, et teil tuleb endal pingutada, ei pääse üle ega ümber. Minge jalutama koos treeningugrupi või sõpradega või laenutage jalutamiseks kellegi koera. Minge jõusaali, kui seal on vähem rahvast või liituge Pilatese või joogagrupiga. Paljud tunnevad midagi uut alustades piinlikkust, kuid kasutage oma teadveloleku harjutust, mis aitab teil need tunded kõrvale jätta ning tegeleda sellega, mis on teie heaolule kasulik ja vajalik. Võite küll piinlikkust või ärevust tunda, kuid tehke see ikkagi ära. Üks ei tohiks teist välistada.

Kindlasti peaksite kuulama ka oma keha, et te iseennast liialt takka ei kiirustaks. Muidu võib juhtuda, et jätate kõik sinnapaika ega proovi enam iial uuesti. Tunnetage, kui olete väsinud või teil on liiga halb olla. Aeglustage sammu ja teadke, et teie kehas elavad ka teie emotsioonid ja nii võivad hirm ning ärevus keelitada teid mitte jätkama, kui süda liiga kiiresti lööma hakkab või kui kardate, et venitus võib haava liiga tugevasti sikutada, hoolimata sellest, et teile on antud luba trenni teha. Siinkohal tuleb toonitada, et teie ise peate enda eest hoolt kandma ning teadma, millal on õige aeg treeningutega tagasi tõmmata. See on teie keha, pealaest jalatallani teie oma.

Äripäeva kirjastuselt ilmus raamat “Toimetulek vähidiagnoosiga”, autoriks Cheryl Rezek. 

Avaldame kokkuleppel Äripäeva kirjastusega raamatust katkendeid. 

“Toimetulek vähidiagnoosiga” pakub teadmisi ja tuge nii vähidiagnoosi saanud inimestele kui nende lähedastele. Rezek kombineerib teadveloleku ning psühhoteraapia parimaid tarkusi, et aidata leida sisemine tasakaal ning toimimine ka rasketes olukordades. Raamat sisaldab rohkelt harjutusi ja õpetusi, kuidas hoida ja taastada vaimutugevust ja füüsilist aktiivsust. 

Vaata lähemalt: https://pood.aripaev.ee/toimetulek-vahidiagnoosiga