Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni -, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.

Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa

  • Regulaarne enesekontroll
  • Mammograafia e. rindade röntgenuuring
  • Rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatlus

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Seega – mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus.

 

 

iPhone ja Androidi nutitelefonidele on saadaval eestikeelne põhjalike juhenditega enesekontrolli rakendus.
Rakendus on eesti keeles ja tasuta.

 

laadi-alla-app-storest

laadi-alla-google-play-poest

Kuidas ise oma rindu kontrollida?

iPhone ja Androidi nutitelefonidele on saadaval eestikeelne põhjalike juhenditega enesekontrolli rakendus.
Rakendus on eesti keeles ja tasuta.

laadi-alla-app-storest

laadi-alla-google-play-poest

  • Enesekontrolli on soovitatav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval.
  • Parim aeg selleks on nädal pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.
  • Rindade vaatlust peaks tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigel ajal neis tekkivaid muutusi.

 

Vaata rindu peeglist esmalt käed kõrval ja seejärel käed kuklal:

  • kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga
  • kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi
  • kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt tõstes ülespoole

 

Kõige kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad

  • vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega vajutades
  • alustatakse rinnanibust, liikudes ringjate liigutustega väljapoole
  • selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond
  • sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega

 

 

Pöördu koheselt arstile, kui märkad

  • valutut ”tükki”, tihendit rinnas või kaenla all
  • muutusi rinna kujus, suuruses või nahavärvis
  • rinnanibu või naha sissetõmmet
  • eritist nibust
  • valu või ebamugavustunnet ühes rinnas
  • rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist
  • suurenenud kaenlaalused lümfisõlmi

Miks tuleb käia rinnavähi sõeluuringul?

Rinnavähi esinemissagedus Eestis kulgeb tõusujoones. Kui 1995. a. diagnoositi 491 esmast rinnavähijuhtu, 2006. a. 598 juhtu, siis 2014. a. oli neid  juba 733.

Kõige olulisem selle haiguse puhul on avastada ta varakult, kui ta ei ole veel levinud oma tekkekohast kaugemale – lähedalasuvatesse  lümfisõlmedesse ja teistesse organitesse. Rinnavähk on progressiivne haigus, mida varem ta areng peatatakse, seda paremad on ravitulemused. Mammograafiline sõeluuring on meetod, mis võimaldab avastada rinnavähki selle arengu alguses, kui ta mitte mingil moel veel inimesele ennast tunda ei anna.

Eestis algas rinnavähi üleriigiline sõeluuring 2002. a. ja tänaseks saavad naised uuringul käia Tartus, Tallinnas kolmes kohas, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Mööda maakondi sõidavad kaks mammograafiabussi. Uuringule kutsutakse naisi eluaastates  50-64 sellise arvestusega, et iga naine saaks uuritud kahe aasta tagant. Naistele saadetakse nimelised kutsed rahvastikuregistri andmete alusel. Sõeluuringuprogramm saab olla edukas ja vähendada rinnavähki surevust aga ainult siis, kui seda viiakse läbi kõrgel meditsiinilisel tasemel ja kui kutsutud naised sellest osa võtavad. Mis toimub aga meil? Vastupidiselt näiteks Soomele, kus sõeluuringul osaleb  90% kutsutud naistest, tulevad meil uuringule vaid pooled kutsututest. Näiteks 2009. a. kutsuti uuringule 60 148 naist, uuringul käis aga 30 528 – 50,8%. See on kindlasti vähe. Võib arvata, et teatud protsent kirju ei jõua ühel või teisel põhjusel adressaadini, kuid ikkagi näitab see ka seda, et eesti naised ei väärtusta oma tervist vajalikul määral. Loetakse ennast terveks ja uuring mittevajalikuks, sest „ma ei tunne ju mitte midagi halba“. Ennast terveks lugevatest naistest leiti aga rinnavähk 2009. a. 128-l. See näitab, kui oluline siiski on leida see aeg ja käia ära uuringul.

2018. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968.  Uuringu koha, päeva ja kellaaja saab naine ise kokku leppida. Käesoleval aastal võivad mainitud aastakäikude naised  tulla uuringule ka ilma kutseta.

Rinnavähk ei ole sugugi ainult vanemaealiste haigus, kuigi kõige kõrgem haigestumus on eluaastates 50-70. 90% rinnavähkidest areneb elu jooksul tekkinud geenikahjustuse tulemusena, kuni 10% on aga pärilikud – inimene juba sünnib kahjustatud geeni(de)ga. Pärilik rinnavähk võib avalduda juba väga noores eas. Kui perekonnas on kas ema- või isapoolselt rinna/munasarjavähi juhtumeid lähisugulastel, tuleb mõelda päriliku vähi võimalusele. Noor inimene mitmete vähijuhtudega perekonnast peaks pöörduma mammoloogi poole ja paluma saata end geneetiku konsultatsioonile. Geneetik määrab riskiastme ja sellele vastava jälgimiskava. Kui rinnavähki haigestumise risk on kõrge, tuleb käia regulaarselt kontrollis, et avastada haigus vara, kui see peaks tekkima.

Euroopa Liidus kehtiva juhendi järgi algab rinnavähi sõeluuring 50. eluaastast, rinnavähi esinemissagedus hakkab aga tõusma juba alates (40) 45-ndast. Seetõttu on soovitav naistel neljakümnendates eluaastates käia rinnauuringul omal algatusel  1,5-2 aastase intervalliga. Selleks tuleb võtta perearstilt või günekoloogilt saatekiri mammoloogile.

Kindlasti ei tohi ära unustada rindade enesevaatlust. See peaks saama harjumuseks juba kahekümnendates eluaastates. Kord kuus, peale menstruatsiooni, peegli ees seistes vaadata kas rindade kuju, nibud ja nahk on teile omaselt normaalsed. Duši all/vannis seebise käega, sirgete sõrmede ringlevate liigutustega kombata läbi rinnad ja kaenlaalused veendumaks, et sinna ei ole tekkinud mõnd sõlmekest või tihendit. Enamus rinda tekkivatest tihenditest osutuvad healoomulisteks, kuid alati tuleb kiires korras konsulteerida spetsialistiga.

Hea tervise pandiks on rohke liikumine, tervislik toitumine ja hooliv suhtumine oma kehasse.

Tiiu-Liis Tigane
Vähiliidu meditsiininõunik
email: tiiu.tigane@regionaalhaigla.ee
tel. 617 2341

Rinnavähi sõeluuring ehk skriining

Õigeaegselt (varajases staadiumis) avastatud rinnavähk on ravitav!

Seetõttu on Eestis rakendunud süstemaatilised rinnavähi varajase avastamise uuringud e sõeluuringud, mille eesmärk on avastada pahaloomuline kasvaja staadiumis, mil haigus on veel ravitav.

Rinnavähi sõeluuringud on osa Eesti riiklikust vähiennetuse strateegiast ja uuringule kutsututele tasuta.

2019. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969.

Selleks, et kutse jõuaks õige adressaadini, peaks naine kindlasti kontrollima oma elukoha aadressi Rahvastikuregistris www.eesti.ee

Kui naine on kutsutavate nimekirjas, ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, saab ta helistada ja ennast uuringule registreerida sõeluuringuid teostavas raviasutuses ning uuringule tulles on aluseks isikut tõendav dokument.

 

Lisainfot Sõeluuringute kohta saab helistades tööpäeviti Haigekassa infotelefonil 16363 või vaadata kodulehelt https://www.haigekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/vahi-soeluuringud-naistele

Loe ka: https://cancer.ee/rinnavahi-soeluuring

Rinnavähi sõeluuringule on võimalik registreeruda:

Tallinnas:

  • Mammograaf Radioloogiakliinik, Sütiste tee 17; telefon: 627 4470, 627 4471
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 17; telefon: 6172405, 5300 6334 tööpäeviti 08:00-16:00

Mujal Eestis:

  • Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu; telefon: 447 3561
  • Tartu Ülikooli Kliinikum, Puusepa 8, Tartu; telefon:  731 9411
  • Ida- Viru Keskhaigla, Puru korpus, Tervise 1, Kohtla-Järve; telefon:  337 8711
  • Liikuv Mammograafiabuss:
    • Lääne Eesti ja saared (Rapla, Haapsalu, Hiiumaa, Saaremaa, Rakvere); telefon: 627 4470, 627 4471
    • Kesk- ja Lõuna Eesti (Paide, Jõgeva, Põlva, Viljandi, Valga, Võru); telefon: 731 9411

Liikuvate mammograafiabusside ajakava

TÜ Kliinikumi mammobussi väljasõidud 2019. aastal

AS Mammograafi liikuva mammograafiabussi ajakava aastal 2019

Rinnavähi diagnoosimine

Arst kasutab rinnavähi diagnoosimiseks erinevaid meetodeid

  • palpatsioon
  • aspiratsioon peene nõelaga
  • mammograafia  e. rindade röntgenuuring
  • biopsia ehk proovitüki võtmine

Rinnavähi ravi

Rinnavähki ravitakse mitmete meetoditega. Nende hulka kuuluvad

  • kirurgiline ravi
  • rinda säilitav lõikus
  • mastektoomia
  • keemiaravi
  • kiiritusravi
  • hormoonravi
  • bioloogiline ravi

Nende ravimeetodite eesmärk on vähist terveks ravida ja/või haiguse levikut piirata ning haigusnähtusid leevendada.
Ravi edukust mõjutavate faktorite hulka kuuluvad:

  • kasvaja tüüp, suurus ja kasvukiirus
  • haaratud lümfisõlmede arv
  • östrogeeni retseptorite ja epidermaalse kasvufaktori retseptorite(HER2) staatus

 

Väliskiiritusravi

Rinnakasvajate korral kasutatakse põhiliselt kujupõhist ehk konformaalset kolmemõõtmelist kiiritusravi. Raviprotseduur on valutu ja kestab 10-15 minutit (selle sisse kuulub riietumine, asendi fikseerimine, protseduur ise).

Kiiritusravi kogudoos on jagatud kordadeks ehk fraktsioneeritud, et vähendada kõrvaltoimeid. Rinnakasvajate korral on kasutusel tavapärane fraktsioneerimine (konventsionaalne), mille korral ühekordseks doosiks on 2Gy 5 fraktsiooniga (igal tööpäeval), seega ravipikkuseks kujuneb 5-7 nädalat, olenevalt situatsioonist  ja hüpofraktsioneerimine ehk võrreldes tavapärase kiiritusraviga, tuleb sama kogudoosi saavutamiseks teha vähem fraktsioone (15-17), kuna ühekordse doosi suurus on suurem kui 2Gy.

Milline on Teile sobiv kiiritusravi valik, sõltub taas teostatud operatsioonist (osaline või täielik rinna eemaldamine), kasvaja leviku ulatusest (lümfisõlmede haaratus või mitte) ja operatsioonijärgsest kasvaja histoloogiast, Teie vanusest ja sellest, kas on tegemist parema või vasema rinna kasvajaga .

Vasema rinna kasvajate korral rakendatakse võimaluse korral (sõltub patsiendi anatoomiast, füüsilisest võimekusest, kaasuvatest haigustest) lisaks hingamisega kohaldatud kiiritusravi, et kaitsta südant.

 

Koesisene kiiritusravi ehk brahhüteraapia

Selle kiiritusravi jaoks on oma kitsad kriteeriumid, kus arvestatakse kasvaja suurust, patsiendi vanust, kasvaja histoloogiat jne.

Kasutatakse peamiselt vanematel patsientidel, väga väikse ja soodsa prognoosiga kasvajate korral. Selle raviviisi korral paigaldatakse rinnanäärme koesse kasvaja operatsiooni loozi kateetrid, mille kaudu kiiritatakse vaid kohta, kus kasvaja oli. Ravipikkus 1.nädal.

Samuti saab seda kiiritusravi liiki kasutada eelnevalt kiiritatud väliskiiritus piirkonnas kasvaja taastekke korral.

 

Kõrvaltoimed rinnakasvajate kiiritusravi korral

Oluline on nahahooldus, mille osas nõustab Teid protseduuride õde.

Kiiritusravile tulles peske hommikul, ärge kasutage kiiritusravi piirkonnas deodorante, kreeme, soovitav ei ole ka raseerimine.

Kiiritusravi reaktsioonid jaotatakse:

  • ägedad, mis võivad tekkida kiiritusravi ajal või vahetult peale seda
  • hilistüsistused, mis võivad tekkida  kuid – aastaid hiljem.

Kiiritusraviaegsed:

  • Naha kuivus, tundlikkuse häired
  • Punetus, pigmentatsioon, epidermise kahjustused kiiritusravi piirkonnas.
  • Rinna paistetus.
  • Üldise reaktsioonina vähene väsimus.

Hilistüsistused:

  • Naha tihenemine kiiritusravi piirkonnas (eriti armi ümber). Rinna kuju muutus.
  • Naha tundlikkuse häired, pigmentatsioon.
  • Õla liikuvus probleemid (kui lümfisõlmede kiiritus), lümfostaas rinnas, käes.