Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, September 2021

Söögitoru ühendab suuneelu maoga ning selle kaudu liigub toit makku. Söögitoru ise on torujas organ, mis kulgeb umbes 20-25cm pikkusel alal hingetoru ja lülisamba vahel.

Struktuurilt jaotub söögitoru kolmeks- ülemiseks, keskmiseks ning alumiseks kolmandikuks.

Söögitoruvähk on kasvajaline haigus, mis saab alguse söögitoruseinast. Maailma enimdiagnoositud kasvajate seas asetub söögitoru vähk sageduselt kaheksandale kohale. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2018.aastal kokku 82 söögitoruvähi esmasjuhtu, neist 65 olid mehed ning 17 naised.

Histoloogiliselt jagatakse söögitoruvähk lamerakk-kartsinoomideks ning adenokartsinoomideks. Lamerakk-kartsinoomid tekivad enamasti söögitoru ülemises ja keskmises kolmandikus, adenokartsinoomid aga söögitoru alumises kolmandikus.

 

Viited:

M.; ZM-LM, Härmaorg P.; Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2018. Tervise Arengu Inst 2021 https://tai.ee/et/valjaanded/vahihaigestumus-eestis-2018.

NIEDERHUBER JE, ARMITAGE JO, KASTAN MB, DOROSHOW JH, TEPPER JE. Abeloff’s Clinical Oncology, 6th Edition. 2020.

Cervantes A, Marcia Hall, Karamouzis M V., Tabernero J. Gastrointestinal Tract Tumours, Essentials for Clinicians, ESMO press. n.d.