Print

Vähigenoomi testiga uuritakse vähkkasvaja DNAs toimunud muutusi. Vähigenoomi test tuvastab igat tüüpi mutatsioone, mis võivad mõjutada kasvaja  arengut ja levikut.

Muutused võivad olla näiteks DNA nn asendusmutatsioonid, insertsioonid, deletsioonid, koopiaarvu muutused ja geenifusioonid.

Testi tulemus annab lisateavet kõne all oleva vähkkasvaja kohta ja aitab spetsialistidel suunata patsienti tema genoomiprofiilil põhineva sihtmärkravini.

Enamik väljatöötamisel olevatest vähiravimitest on suunatud ehk sihtmärkravimid. Vähigenoomi testiga saab tuvastada vähirakkude pärilikke tegureid, mis alluvad konkreetse sihtmärkravimi mõjule. Seega on vähiravis ülegenoomne profileerimine sihtmärkravimite kasutamisel kasutamiseks väga tähtis.

Hetkel veel ei ole kõikide vähitüüpide jaoks sihtmärkravi välja töötatud, seetõttu peaks vähigenoomi testi vajalikkuse osas konsulteerima oma raviarstiga. 

Kuidas erineb vähigenoomi test traditsioonilisest vähi diagnoosimisest?

Traditsioonilises vähiravis kasutatavad geenitestid tuvastavad enamjaolt vaid üht või kaht tüüpi genoomseid muutusi. Vähigenoomi testid tuvastavad hulga eri tüüpi muutusi ja suudavad leida mutatsioone, mis mõjutavad ravi koguni 90 protsendil kasvajatest. (Allikas: Schwaederle M. et al. Mol Cancer Ther 2015; 14:1488–1494).

Sihtmärkravi meetodid on paljude vähitüüpide korral juba rutiinse ravi osa ja seega on geenitest ravi planeerimise vältimatu osa.

Kuidas aitab vähigenoomi test ravi kohandada?

Kõik pahaloomulised kasvajad on molekulaartasandil erinevad, mis tähendab, et nende arenemise ja kasvamise taga on erisugused genoomimuutused. On tõestatud, et teatud tüüpi mutatsioonidega kasvajad reageerivad teatud tüüpi ravimitele paremini.

Tervikliku geenianalüüsi abil saab arst kasvaja kohta väärtuslikku lisateavet, mille abil suudab ta hinnata, kas mõni olemasolevatest sihtmärkravimitest võib sobida just konkreetse vähi raviks.

Vähigenoomi testiga saadud teavet võib kasutada ka hindamiseks, kas patsient võiks geenimuutuse põhjal sobida kliinilisse ravimiuuringusse.

Sihtmärkravimid on mõeldud n.ö. sihtima oma toimet täpselt üksnes mutatsiooni tekitatud muutusele DNA-põhises valgus ehk proteiinis. Kuna muutus toimub ainult vähirakkudes, mitte tervetes rakkudes, on sihtmärkravimite toime enamasti parem ja kõrvaltoimed väiksemad kui traditsioonilise keemiaravi korral.

Praegu uuritakse intensiivselt uusi geenimuutustele kohandatud sihtmärk- ehk täppisravimeid.

Väljatöötamisel on kümneid uusi molekule. Lisaks koguneb märkimisväärselt uusi teadmisi vähi immunoteraapia kohta. Praegu uuritakse palju sedagi, kas eri ravimite kombinatsioonide abil saaks vähki tõhusamini ravida.