„Ma peaksin tundma end hästi, õnnelikult ja imeliselt. Miks ma siis ei tunne?“

„Miks ma tunnen end nii hirmul ja kurnatuna, miks see kõik mulle ikka veel üle jõu käib, ravi on ju möödas?“

„Ma pole tänamatu, remissioon on väga hea, aga mul on veel hullem hirm ja mure kui enne ravi.“

Pärast ravi lõppu esineb selliseid mõtteid väga tihti. Lisaks võib olla muutunud teie suhtumine töösse, ellu ja teistesse inimestesse ning ka see võib teid häirida. Teie keha ja vaim on põrgust läbi tulnud ning trauma võib jätkuda kõrvaltoimete, operatsioonide, valu, ravimite ja muu tõttu. Jätkuvate järelmõjude hulka võivad kuuluda näiteks stooma, stent, närvikahjustused, armid, uriinipidamatus, organi või jäseme kaotus, deformatsioon või puue (näiteks kõnehäired või kõndimisvõime häired). Mõnikord, eriti aju opereerimise tagajärjel, võivad esineda isiksuse muutused, näiteks agressiooni suurenemine, depressioon, psühhootilised mõtted, ärrituvus, kartlikkus jne. Isiksuse muutused võivad tuleneda ka hormoonravist või vähktõve läbielamisest.

Endas kahtlemine võib kergesti ligi hiilida: kas olete nii võimekas kui enne seda rasket üleelamist; kas olete endiselt armastust väärt, kas teie võimed ja oskused on säilinud või kas tunnete veel rõõmu millestki, mis teile varem väga meeldis. Te võite tunda iseenda vastu viha, jälestada või häbeneda oma keha või selle funktsioone ning tunda piinlikkust oma enesetunde pärast. Kui teile on tehtud rinnaeemalduslõikus, peate kandma kotti või teie keha on muul moel füüsiliselt muutunud, võite täheldada teistsugust kehataju ning sellega harjumine võib teile raskusi valmistada. Haavaarmid, uriinipidamatus, patjade või kottide kandmine, rinna või jäseme kaotus põhjustavad suuri muutusi teie enesetajus. See võib viia selleni, et te ei taha praegu või tulevikus elukaaslase füüsilist lähedust, keeldute seksist või tõrjute intiimses või sõbralikus õhkkonnas isegi tema puudutusi. On inimesi, kes tunnevad, et jäseme või organi kaotus on neid millestki ilma jätnud ning nad ei ole enam terviklikud. Siinkohal tuleb ära märkida, et remissioon ning sellega kaasnev kergendustunne ja rõõm ei tähenda, et teil ei teki enam raskeid tundeid ega negatiivseid reaktsioone.

Teie söömisharjumused võivad olla muutunud maitse või söögiisu kadumise, menüü kohustusliku ümberkorraldamise või pideva iivelduse, oksendamise, kõhupuhituse või seedehäirete tõttu. Võite tunda kurnatust, pahameelt, vastikust, isoleeritust, üksildust, valu, depressiooni või pidevat ärevust. Teie füüsilised sümptomid või kõrvaltoimed võivad kesta kuid, aastaid või lausa igavesti, eriti kui on tekkinud närvikahjustused, olete kaotanud jäseme, teil on tekkinud ajukahjustus või on mõni organismi funktsioon häirunud (näiteks halvenenud nägemine või tekkinud erektsioonihäired).

Oluline on mitte kaotada silmist perspektiivi, sest haigus ja sündmused võivad muuta meie ettekujutust sellest, kes me oleme. Selline enesetaju muutus on reaalne, kuid see võib olla ka moonutatud. Näiteks ei pruugi teised näha asju nii, nagu teie näete. Te võite iseendale tunduda tülgastav ja inetu, armiline ja moonutatud, kuid teised ei näe sellisena ei teid ega teie olukorda. See, kuidas me end sisimas tunneme, kandub üle teistele, otsekui tunneksid nad meie tundeid. Sageli see aga nii ei ole, nii et seiske hea selle eest, et teie muremõtted suuremaks ei paisu, kui hakkate eeldama, et teised tunnevad või näevad samamoodi kui teie.

Suuri ebakõlasid põhjustavad ootused. Teil võib olla nii enda kui ka teiste suhtes ootusi, mis tegelikkuses erinevad sellest, mida suudate teha või mida teised võivad teilt tahta. See võib põhjustada viha, usaldamatust ja segadust, mistõttu nii teie enda kui ka teiste ootuste teadvustamine võib olla väga kasulik ning aidata edasi liikuda.

Pidage meeles, et negatiivsed tunded ei suurenda teie vähiriski, kuid stress küll, ning mida rohkem avaldate endale survet ja lasete halval endasse koguneda, seda tõenäolisem on, et teid tabab ränk stress.

Teil on vaja aega, et saaksite kohaneda ning leinata kaotatut, mida te ei pruugi enam tagasi saada. Oluline on läbi sõeluda oma kogemuse kõik karmid tahud ja selle käigus aset leidnud muutused, olgu need siis füüsilised, psühholoogilised, rahalised, seotud suhete või tööga.

Äripäeva kirjastuselt ilmus raamat “Toimetulek vähidiagnoosiga”, autoriks Cheryl Rezek. 

Avaldame kokkuleppel Äripäeva kirjastusega raamatust katkendeid. 

“Toimetulek vähidiagnoosiga” pakub teadmisi ja tuge nii vähidiagnoosi saanud inimestele kui nende lähedastele. Rezek kombineerib teadveloleku ning psühhoteraapia parimaid tarkusi, et aidata leida sisemine tasakaal ning toimimine ka rasketes olukordades. Raamat sisaldab rohkelt harjutusi ja õpetusi, kuidas hoida ja taastada vaimutugevust ja füüsilist aktiivsust. 

Vaata lähemalt: https://pood.aripaev.ee/toimetulek-vahidiagnoosiga