1. Kõik naised, sõltumata oma vanusest, on ohustatud munasarjavähi tekkest, mistõttu on väga oluline külastada oma günekoloogi vähemalt kord aastas.

    Munasarjavähki diagnoositakse igal aastal umbes 300 000 naisel üle maailma ning see põhjustab üle 200 000 surmajuhu aastas.1 Eestis diagnoositakse Vähiregistri andmetel igal aastal ~150 uut haigusjuhtu2, millest 75% avastatakse juba kaugelearenenud staadiumis3 ja 90 surmajuhtu4. Kui I staadiumis avastatud munasarjavähi 5-aasta haigusvaba elulemus on 88,9%, siis III staadiumis avastatud haiguse puhul on see vaid 25%.5
    Erinevalt mõnedest teistest vähivormidest esineb munasarjavähki sarnase sagedusega nii arenenud riikides ja kui arengumaades

  2. Enamasti ei anna varases staadiumis munasarjavähk mingeid hoiatavaid märke, kuid mõningate hoiatavate haigusnähtude tundmine võib päästa elusid.

    Spetsialistid on arvamusel, et teatud sümptomite (ehk haigustunnuste) sagedus ja koosesinemine võivad olla munasarjavähi varajasteks hoiatavateks nähtudeks. Kui naisel esineb sageli või püsib pikema-ajaliselt üks või enam järgnevalt loetletud haigustunnus, on tähtis arutada seda oma arstiga.

    • kõhu suurenemine / püsiv kõhupuhitus (mitte vahelduvalt esinev puhitus ehk nn „kõhugaasid“);
    • söömisraskused/kiiresti tekkiv täiskõhutunne;
    • kõhu- või vaagnapiirkonna valu;
    • pakiline urineerimistung või sagenenud urineerimine.

    Kuigi need sümptomid on tihti seotud sagedasemate ja vähem tõsiste haigustega, on parem neid siiski kontrollida.

  3. Haiguse diagnoosimine varases staadiumis parandab tunduvalt naise võimalust elu pikendada.

    Kui munasarjavähk avastatakse varases staadiumis, mil vähk on piirdunud munasarjaga, elab kuni 90% naistest tõenäoliselt üle viie aasta (viis aastat on aeg, mille jooksul vähiravi järgset elulemust tavaliselt hinnatakse). Naine, kellel esinevad munasarjavähile viitavad sümptomid, tuleb suunata otse spetsialisti (günekoloogi) konsultatsioonile täpse diagnoosi saamiseks. Kui naisel diagnoositakse munasarjavähk, on õige inimene seda ravima onkogünekoloog ehk naistel esinevate vähivormide ravimisele spetsialiseerunud arst.

  4. Munasarjavähki diagnoositakse sageli hilises staadiumis.

    Munasarjavähki diagnoositakse kahjuks enamasti siis, kui vähk on juba kaugelearenenud staadiumis sest  naised viivitavad sageli arsti poole pöördumisega. See võib olla tingitud sellest, et naine arvab, et tal esinevad sümptomid on tingitud „teatud kuuperioodist“, „menopausist“, „millegi söömisest“ või aetakse need segi sageliesinevate mao- ja sooletrakti vaevustega. Ka perearstid kahtlustavad nende sümptomite esinemise korral esialgu vähem tõsiseid põhjuseid, kuid haigustunnuste sagedus peaks andma märku sellest, millal kahtlustada munasarjavähki.

  5. Paljud naised on ekslikul arvamusel, et PAP-test (emakakaela äigepreparaat) võimaldab avastada munasarjavähki.

    See ei ole tõsi. PAP-test näitab vähieelseid muutusi emakakaela rakkudes, mille ravi on edukam munasarjavähi ravist.

Viited:

1 International Agency for Research on Cancer WHO. Globocan 2020. Kättesaasav: https://gco.iarc.fr/today/fact-sheets-cancers
2 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
3 Tartu Üliooli Kliinikum. Munasarjavähk. https://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/2-uncategorised/95-munasarjavaehk
4 Tervise Arengu Instituut. SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi
5 American Cancer Society. Survival Rates for Ovarian Cancer. Kättesaadav: https://www.cancer.org/cancer/ovarian-cancer/detection-diagnosis-staging/survival-rates.html