Mis on melanoom?

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett- ehk UV-kiirguse eest. Melanoomi levik organismis võib olla kiire ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.

Kuidas melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. UVA ja UVB ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Kasvaja võib alguse saada olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib melanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Melanoomi ennetus

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

Nahka ning silmi tuleb UV-kiirguse eest kaitsta. Päikese käes viibides tuleb kanda pikki riideid või kasutada päikesekaitsekreemi. Melanoom võib hakata arenema ka silmas, seetõttu tuleb kasutada ka UV-kaitsega päikeseprille. Loe lähemalt, kuidas vältida melanoomi.

 

Naha pahaloomulised kasvajad

Viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid.

Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ligikaudu 130 on melanoomi esmasjuhud.

Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk.

Esineb kolme tüüpi nahavähki

  • basaalrakk nahavähk (kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80%)
  • lamerakk nahavähk (kõikidest nahavähi juhtudest umbes 10%)
  • melanoom (kõikidest nahavähi juhtudest umbes 10%)

Melanoom võib olla vägagi agressiivne, samas nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad.

Teksti koostas dr. Marianne Niin