Teksti koostamist konsulteeris dr Linda Mägi, SA PERH
viimati muudetud 25.04.2011

 

Pahaloomuliste kasvajate (s.h. rinnavähk) operatsioonide käigus eemaldatakse vastava piirkonna (näiteks kaenlaaluste) lümfisõlmed, milledesse võib olla levinud vähk. Nende eemaldamine muudab lümfiteid ja tekitab lümfiringe häireid. Lümfisõlmed võivad saada kahjustatud ka kiiritusravi järgselt.

Rinnavähi puhul väljendub see opereeritud või kiiritusravi saanud rinnanäärmepoolse käe

  • turses ja nõrkuses,
  • liikumisulatuse ja -funktsiooni languses
  • naha puutetundlikkuse häirumises (käsi muutub tuimaks),
  • võimalikus punetuses ja valu tundes

Lümfostaas ehk lümfi äravoolu takistus on vähiravi tüsistus, mis võib tekkida kohe peale kasvajavastase ravi lõpetamist või ka hiljem, mõnikord paljude aastate möödumisel. Seetõttu on oluline teada, mida inimene saab ise teha, et tüsistusi vältida.

Ravivõimlemine, võimalusel ujumine ja muu kehaline aktiivsus peaks jätkuma kogu elu.

Oluline on jälgida meelespead läbi kogu elu.

Meelespea rinnanäärme eemaldamise operatsiooni järgsele patsiendile

Võimle iga päev.

Kasuta rinnaproteesi, see on vajalik rühivigade vältimiseks.

Lõikusepoolsel käel väldi:

  • vereproovi võtmist
  • vererõhu mõõtmist
  • rasket füüsilist tööd nagu vaipade kloppimine, lume rookimine, aknapesu, maa kaevamine, rehitsemine, pesu väänamine, raskuste kandmine; ära kanna käekotti sellel õlal
  • suuri temperatuuri muutusi, näiteks saunast külma duši alla (muidu ujumine ja mõõdukas saun teeb head)
  • väldi kriimustusi, nahavigastusi (ettevaatust maniküüri tegemisel)
  • putukahammustusi (nende tagajärel võib tekkida põletik)

 

Kasuta kummikinnast nõude pesemisel, koristamisel ja muudel majapidamistöödel; kasuta õmblemisel sõrmkübarat

Jälgi, et riided, ehted (sõrmus, käevõru) ei pigistaks.

Ära hoia kätt väga kaua allapoole rippu asendis – kui on vaja töötada käsi allapoole (käsitöö), anna käele tihti puhkust, tõstes käed üles ja hoides neid 10-15 min kõrgemal, kas pea peal või vastu seina. Masseeri ülestõstetud kätt teise käega näppudest õla suunas, raputa käsi. Istudes ürita hoida käsi kõrgemal (padjal, tooli või diivani seljatoel).

Kui sinu käsi pärast kasvajavastase ravi lõppu või ka hiljem tursub, valutab, punetab, on kuum – pöördu kohe oma perearsti poole või otse taastusravi kabinetti.

Koduse võimlemise programm rinnanäärme eemaldamise järgsele patsiendile

Võimle peegli ees, et oma liigutusi kontrollida. Liigutused olgu aeglased, venivad.

Jälgi, et rüht oleks hea ja õlad vabad. Iga liigutust korda 3–5 korda.

PEA MEELES:

  • liigutused ei tohi põhjustada valu
  • hingamine olgu sujuv ja rahulik, mitte hinge kinni hoida!
  • ära pinguta näolihaseid võimlemise ajal
  • harjutuste vahepeal puhka
  • võimelge käega vähemalt 3-4 korda päevas
  • ärge pidage „seda” kätt teisejärguliseks, abituks! Kõik igapäevased kodutööd ja eluks vajalikud toimingud on lubatud. Mida rohkem liikumist, seda parem!

1. Tõsta õlad üles ja lase lõdvalt alla.

lümfostaas-meelespea-01

 

2. Käed eest üles ja kõrvalt alla, vajadusel aita terve käega. Harjutust võib sooritada seistes ja ka lamades.

lümfostaas-meelespea-02

 

3. Üks käsi ülevalt, teine alt selja taha, katsu sõrmed kokku viia.

lümfostaas-meelespea-03

 

4. Käed kokku selja taga, venita käsi sirgete küünarnukkidega tahapoole.

lümfostaas-meelespea-04

 

5. Käed õlgadel ja õlaringid mõlemat pidi.

6. Käed õlgadele, kehapöörded vasakule ja paremale.

 

Rohkem harjutusi vt http://cancer.ee/static/body/files/81.EVL%20taastusravi_est.pdf

Kus saab abi ja nõu?

Milline raviviis on teile kõige parem, otsustab teie raviarst koos taastusravi kabineti onkoloogiga ja ravi viib läbi vähihaigete taastusraviks väljaõppe saanud spetsialist.

 

SA PERH Onkoloogiakeskus

Järelravi kliinik – III järelravi osakond – Kirurgiline ja onkoloogiline järelravi
tel: 617 2855, Hiiu 44, Tallinn

Taastusravi kabinet
õde Kersti Maar, tel: 617 2376
Dr Linda Mägi, tel: 617 2313

 

SA TÜK Hematoloogia-Onkoloogia Kliinik

L. Puusepa 8, Tartu

Registratuur, tel: 731 8111; 731 9839

 

Lõuna-Eesti Vähiühing

Tartu, Tiigi 11
Avatud 10.00-14.00

Tasuta nõuandeliin 10.00-12.00
Tel 800 22 33
Arst 7 420 670
Õde 7 341 092

 

Lisaks vaata:

https://cancer.ee/patsiendile

https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infovoldikud/haigused/ylajaseme_lymfipais.pdf