Kuseelundkonna organites diagnoositakse Eestis üle 500 vähijuhu aastas. Kuseelundkonna vähkidest on arvukuselt teisel kohal kusepõievähid, mille esinemissagedus on umbes 15 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mehed haigestuvad kusepõevähki umbes 3 korda sagedamini kui naised ning see on seotud enamasti riskikäitumisega. Loe rohkem: kusepõie pahaloomulised kasvajad.
Pehmekoe sarkoomid on võrdlemisi haruldased ning mitmekülgset tüüpi kasvajaid. Kokku moodustavad nad umbes 1% kõikidest täiskasvanute vähijuhtudest. Sarkoomid võivad areneda mistahes keha piirkonnas, kuid enamasti tekivad kasvajad kätes või jalgades ning pehmetes kudedes. Loe lähemalt sarkoomide sümptomaatika, diagnostika ja ravi kohta: Sarkoom
Uue valdkonnana on lisandunud teave pea- ja kaelakasvajate kohata. Pea- ja kaelakasvajad moodustavad umbes 8% kõikidest vähki haigestunutest. Eestis diagnoositi 2017.aastal meeste seas 131 pea- ja kaelakasvaja esmast haigusjuhtu, ning naistel 49 juhtu. Uuringute andmete järgi ei ole Eesti pea-ja kaelakasvajatesse haigestumuselt maailmas esirinnas, kuid probleemiks on Eesti patsientide kõrge suremus ning lühike elulemus võrdluses…
Laiaulatuslik analüüs kinnitab, et Covid-19 pandeemia on põhjustanud probleeme nii vähiravi kättesaadavuses kui ka ligipääsus. WHO statistika on näidanud, et pandeemia on mõjutanud vähihaigete jõudmist diagnoosi ja ravini 55% riikidest. Euroopa erinevate riikide statistika viitab vähiravi häiritusele: näiteks Hollandis ja Belgias langes vähidiagnooside arv vastavalt 25% ja 50%. Vintura raport „Every day counts – The…
Kasvaja.net on täienenud uue infoga – maksavähk (https://kasvaja.net/maksavahk/). Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad muutused, mille tagajärjel hakkavad paljunema vähirakud. Maks on organismi suurim nääre, mis täidab peaaegu kogu parempoolse ülakõhu ja on kaitstud rindkere luustikuga. Maks teeb kahjutuks verre sattunud mürkained (näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad…
COVID-19 pandeemia mõjub laastavalt tervishoiule, sotsiaalsfäärile ja majandusele. COVID-19 haigus võib põhjustada tõsist haigestumist ning surma. Ei ole teada, millised on viiruse pikaajalised mõjud erinevas vanuses inimestele ja ka muidu tervetele inimestele. Vaktsineerimine on üks tõhusamaid võimalusi nakkushaigustesse haigestumist ennetada. Peale vaktsineerimist tunneb organism haigustekitaja ära ja hakkab ennast selle vastu kaitsma. Mida kujutavad endast…
Maksarakk-kartsinoom on tuntud kui vaikne tapja, sest haigus avastatakse terveks ravimiseks liiga hilja. Tutvu lähemalt maksarakk-kartsinoomi esimeste märkide, sümptomite ja riskiteguritega
CUP lühendi taga peitub teadmata algkoldega vähk ehk kasvaja, mille korral avastatakse siirded (metastaasid, sekundaarne kasvaja), aga ei leita kasvaja algkollet ehk primaarset kasvajat.Teadmata algkoldega vähid (CUP) moodustavad umbes 3–5 % kõigist vähi diagnoosidest. Rohkem kui 200 vähitüübi seas on CUP 10ndal kohal diagnoosimise sageduse poolest Lääne maailmas. Eestis on aastas keskmiselt sadakond juhtu. #tarkpatsient…
Immuunravis kasutatakse keha oma kaitsemehhanisme vähi raviks ja vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks. #tarkpatsient Tutvu immuunravi faktidega
Seda rinnavähi vormi iseloomustab östrogeeni ja progesterooni retseptorite ning HER2‑valgu liigtootmise puudumine. Niisuguse rinnavähitüübi põhjused on üldjoontes teadmata, mistõttu on seda vähivormi eriti raske ravida. Kuigi keemiaravi võib patsientidele mõjuda, on ravivõimalused üldiselt piiratud ja prognoos tihtipeale halb. Patsiendi rinnavähi vormi teadmine on tähtis just ravi seisukohast. Kuigi kirurgiline või kiiritusravi on rinnavähi eri vormide…