HPV kodutest on uudne ja usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringul osalemiseks – 2023. aastal kasutas seda võimalust ligi 5000 naist. Emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks valis kodutesti enim naisi Võru ja Ida-Viru maakonnas ning 60- ja 65-aastaste hulgas. Ida-Virumaal said ligi pooled ning Põlva- ja Võrumaal üle veerandi kodutesti teinud naistest proovivõtuvahendi apteegist, näitasid Tervise Arengu Instituudi (TAI)…

Tervisekassa ootab sel aastal rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist. Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm –…

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel püstitati 2023. aastal nii emakakaela-, rinna- kui ka soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekordid ning esimest korda on kõigi kolme sõeluuringu osalusmäär üle 60%. TAI avaldatud andmetel osales 2023. aastal rinnavähi sõeluuringul 64,5% kutsutud naistest, emakakaelavähi sõeluuringul 64% kutsutud naistest ning soolevähi sõeluuringul 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest.  …

Kasvajaid on tavaks liigitada nende asukoha järgi ja sarnaste kasvajatega patsiente ravitakse sarnaste ravimitega. Viimastel aastatel on vähiuuringutes tehtud kindlaks geenid, mis mõjutavad vähi teket ja arenemist. Seega saab nüüd kasvajaid liigitada nendes leiduvate DNA mutatsioonide ja vähirakkude kasvu mõjutavate genoomimuutuste põhjal. Loe lähemalt täppisonkoloogiast

Rinnanäärmetel võib esineda mitmeid seisundeid, mis väljenduvad kliiniliselt erinevalt. Nendest osa on füsioloogilised-hormonaalsed, anatoomilised ja osa haiguslikud seisundid. Haiguslikud seisundid saab jagada healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Kasvaja.net/rinnavähk on täienenud uue teabega: Rinnanäärmete healoomulised muutused

Valu on üks sagedasemaid ning kardetumaid vähiga seostavaid sümptomeid. Seejuures võib valu olla tingitud erinevatest asjaoludest: diagnostilistest protseduuridest, vähiravist või kasvajalisest haigusest. Valuravi rakendamise põhimõtted sõltuvad samuti erinevatest asjaoludest. Ülevaate vähiga seotud valust koostas onkoloogia arst-resident dr Sandra Kase. Loe lähemalt: https://kasvaja.net/vahiga-seotud-valu/

Kuseelundkonna organites diagnoositakse Eestis üle 500 vähijuhu aastas. Kuseelundkonna vähkidest on arvukuselt teisel kohal kusepõievähid, mille esinemissagedus on umbes 15 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Mehed haigestuvad kusepõevähki umbes 3 korda sagedamini kui naised ning see on seotud enamasti riskikäitumisega. Loe rohkem: kusepõie pahaloomulised kasvajad.

Pehmekoe sarkoomid on võrdlemisi haruldased ning mitmekülgset tüüpi kasvajaid. Kokku moodustavad nad umbes 1% kõikidest täiskasvanute vähijuhtudest. Sarkoomid võivad areneda mistahes keha piirkonnas, kuid enamasti tekivad kasvajad kätes või jalgades ning pehmetes kudedes. Loe lähemalt sarkoomide sümptomaatika, diagnostika ja ravi kohta: Sarkoom

Uue valdkonnana on lisandunud teave pea- ja kaelakasvajate kohata. Pea- ja kaelakasvajad moodustavad umbes 8% kõikidest vähki haigestunutest. Eestis diagnoositi 2017.aastal meeste seas 131 pea- ja kaelakasvaja esmast haigusjuhtu, ning naistel 49 juhtu. Uuringute andmete järgi ei ole Eesti pea-ja kaelakasvajatesse haigestumuselt maailmas esirinnas, kuid probleemiks on Eesti patsientide kõrge suremus ning lühike elulemus võrdluses…