Mis on soolevähk?

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa.

Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda.

Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. Kui vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse, nimetatakse seda kaugelearenenud ehk metastaatiliseks vähiks.

soolevähk

Soolevähi esinemine

Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka ning sageduselt teine surmapõhjus.1 Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.2

Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 500 000 inimesel.1 Eestis diagnoositi 2018.  aastal 972 uut soolevähi juhtu.2 Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese, 2019. aastal 495 inimest.3 Kõikidest vähiliikidest on soolevähk ohvrite arvult teisel kohal kopsuvähi järel. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.

Teksti koostamist konsulteeris dr Vivian Esko

Viited:

1 International Agency for Research on Cancer WHO. Globocan 2020. Available from: https://gco.iarc.fr/today/fact-sheets-cancers
2 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
3 Tervise Arengu Instituut. SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi