e. vere valgelibled – nende ülesanne on võidelda kehasse sattunud mikroorganismide vastu. Valgeliblede arv võib suuresti kõikuda, norm on 4000–9900 leukotsüüti kuupmillimeetri vere kohta. Väike arv viitab puudulikule immuunsusele, liiga suur arv aga põletikukoldele. Vajaduse korral määratakse vereanalüüsiga eraldi neutrofiilide, eosinofiilide, lümfotsüütide ja monotsüütide arv, mis näitavad eelkõige organismi immuunsusvõimekust ja allergiat. Umbes kolmandiku valgelibledest…
immunosupressiivsed (immuunvastust maha suruvad) ravimid, mille hulka kuuluvad prednisoon ja prednisoloon.
Kompuutertomograafiauuring (KT-uuring) on meditsiiniline uuring, mis võimaldab kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirte abil teha inimkehast kihilisi ja ruumilisi pildilõikeid, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest.
on keemiaravi alaliik, mille puhul manustatakse vähihaigele samaaegselt mitut erinevat vähivastast ravimit.
Kiirituse (röntgen või gammakiirgus) kasutamine kasvaja eemaldamise järgselt, eesmärgiga vähendada vähirakkude allesjäämise tõenäosust rinnakoes või lümfisõlmedes.
on vähkasvaja ravi erinevate tsütostaatiliste ravimitega eesmärgiga kasvajarakke hävitada. Kasutatakse nii monoravi kui erinevate vähiravimite kombinatsioone.
kudedes tekkiv valk, mis ergutab või pidurdab rakkude kasvu. Kasvufaktoriteks võivad olla ka vitamiinid, mineraalid või hormoonid.
Koemass, mis tekib rakkude intensiivsest paljunemisest. Kasvajad võivad olla healoomulised ja pahaloomulised.
vähiteket soodustav aine
ravimite manustamine otse veeni.