Vähiravimid võivad mõjutada kogu organismi, sealhulgas hambaid ja igemeid. Vähiravi kõrvaltoimeteks võivad olla suu limaskesta põletikud (mukosiit), infektsioonid, maitsemuutused, suukuivus, valu, hammaste lagunemine, igemehaigused ja haavandid suus. Seetõttu on õiged tervishoiuvõtted vähihaigetele eriti olulised. Samuti on oluline hea kommunikatsioon. Sinu hambaarst peaks teadma, et saad vähivastast ravi ning vähiravi teostav arst peaks olema kursis sinu hammaste probleemidega.
Vähihaigena peaksid sa:
- teostama hammaste kontrollimise ja puhastamise enne, kui vähiravi algab ning jätkama seda korrapäraselt ravi ajal
- arutlema onkoloogiga enne vähiravi alustamist selliste oluliste protseduuride üle nagu hamba väljatõmbamine või implantaatide paigaldamine
- kui omad eemaldatavaid proteese, siis laskma hambaarstil neid kontrollida ja kohandada
- rääkima arstile igemete veritsusest, valust või ebatavalistest tundmustest hammastes ja igemetes, samuti igast hambapõletikust.
Hammaste regulaarsed hügieeniprotseduurid vähihaigel ei erine oluliselt tavapärastest, kuid on vähihaigel iseäranis suure tähtsusega.
Vähihaige igapäevane hammaste hügieen:
- hammaste ja keele õrn harjamine pehme harjaga pärast iga toidukorda ja enne magamaminekut
- hambavahede puhastamine hambaniidiga üks kord päevas. (Kui igemed valutavad või veritsevad, siis väldi probleemset piirkonda, kuid ülejäänud hambavahed tuleb siiski puhastada).
- hoia suu limaskest niiske loputades suud sageli puhta veega. (Paljud ravimid põhjustavad suukuivust, mis võib viia hammaste lagunemisele või tekitada muid hambaprobleeme)
- väldi alkoholi sisaldavaid suuloputusvedelikke
Kontrolli peegli abil iga päev oma hambaid ja igemeid, pöörates erilist tähelepanu sellistele muutustele nagu igemete veritsemine ja haavandid. Kui märkad probleemi või muutust või tunned valu suus, hammastes, lõualuudes, teata sellest kohe oma arstile.
Lõualuu osteonekroos
Lõualuu osteonekroos on harvaesinev haigus, mis tähendab lokaalset luukoe hävimist lõualuus. Sagedasemateks, kuid mitte ainsateks, haigustunnusteks võivad olla:
- valu, turse või igemete põletik
- lahtiseks muutunud hambad
- igemete halb paranemine
- tuimus- või raskustunne lõualuus
Kui tekivad nimetatud muutused, siis räägi sellest kohe nii onkoloogile kui hambaarstile. Järgi onkoloogi poolt antud soovitusi vähiravi jätkamise osas.
Lõualuu osteonekroosi diagnoosimiseks võib arst kasutada röntgenuuringut ja võtta igemetelt külvid mikroobide tuvastamiseks. Osteonekroosi raviks kasutatakse antibiootikume ja suuloputusi. Võimalik, et tuleb teha väiksemaid hambaravi protseduure nagu kahjustatud koe eemaldamine või teravate luuservade tasandamine. Kirurgilisi protseduure s.h hamba väljatõmbamine, reeglina välditakse, kuna need võivad olukorda veelgi halvendada.
Lõualuu osteonekroosi tekkepõhjused ja esinemissagedus ei ole praegu veel täpselt teada. Selle haiguse teket on täheldatud mõnedel vähihaigetel, kes saavad ravi bifosfonaatidega. Siiski ei ole teada kas ja missugust osa nimetatud ravimid mängivad selle haiguse tekkes. Võimalik, et osteonekroosi tekke riski tõstavad:
- kiiritusravi pea ja kaela piirkonda
- keemiaravi
- steroidravi (näiteks kortisoon)
- olemasolev vähktõbi
- aneemia (madal hemoglobiini sisaldus) ja muud veremuutused
- infektsioon
- varasem halb hammaste tervishoid
- igemehaigused või hambakirurgia (näiteks hamba väljatõmbamine)
- alkoholi kuritarvitamine või suitsetamine
- kehv toitumine
- vereringe- või hüübimisprobleemid
Kui vähiravi on alanud ja sa tunned valu hammastes, igemetes, lõualuudes või mingeid muid hambaprobleeme, siis räägi sellest kohe oma arstile.
Hammaste tervishoid on oluliseks elemendiks sinu vähiravis. Võimalikult vähiravi alguses tuleks ravitöösse kaasata ka sinu hambaarst või eriväljaõppe saanud hambaarst.
Räägi kindlasti oma hambaarstile, kui saad vähivastast ravi.
Varusta hambaarst ja onkoloog vastastikku nime ja telefoninumbriga.