Kirurgiline ravi võib mõjutada ajutiselt või jäädavalt patsiendi välimust, häält, mälumis- ning söömisvõimet, võimet neelata või rääkida. Harvem võib tekkida probleeme ravi järgselt õlgade liikuvuse, kuulmislanguse ning kilpnäärme talitlusvõimega.

Kiiritusravi kõrvaltoimed on seotud ainult kiiritusravi piirkonnaga, aga mitte mujal organismis toimuvaga.

Patsientidel võivad esineda kõrvaltoimed, mis ajalise kestuse põhjal jaotatakse varjasteks ning hilisteks kõrvaltoimeteks. Ravi ajal ja pärast ravi kujuneda võivateks sagedaimateks kõrvaltoimeteks (kestusega kuni 90 päeva kiiritusravi algusest) on nahapunetus, limaskestade põletik ehk mukosiit, suuhaavandid, neelamisraskused, häälekähedus või -kaotus ning maitsemeele muutused. Varajased kiiritusreaktsioonid taanduvad aja jooksul praktiliselt täielikult.

Hiliste kõrvalnähtudena kujunevad sagedamini naha ja nahaaluskudede tekstuuri muutused ning suukuivus. Kiiritusravi võib esile kutsuda ravipiirkonda jäävate karvanääpsude kahjustusi, mistõttu võib lakata karvakasv.

Harvaesinevatest muutustest on täheldatud veel luu- või pehmete kudede nekroosi, kuulmislangust või -kaotust, kraniaalnärvide (eelkõige 9-12) kahjustusi, mälumisprobleeme, kilpnäärme talitlusvõime langust.

Hilised kiiritusreaktsioonid on oma iseloomu tõttu tasapisi ajas süvenevad.

Süsteemravist (sageli nimetatakse ka keemiaraviks) tingitud sagedasemad kõrvaltoimed on väsimus, iiveldus/oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus ning vereloome häired. Olenevalt kasutatavast ravimist võivad veel esineda juuste ja kehakarvade hõrenemine ning – kadu, sõrmeotste ning varvaste tuimus või pakitsustunne, kuulmislangus, organite talitlushäireid (sh neerude, maksa, südame, pankrease, kilpnäärme, neerupealiste). Enamik tekkivatest kõrvaltoimetest mööduvad täielikult peale ravi lõppu.

Patsientidel, kellel esineb takistusi hingamisega võib olla vajadus luua hingamisteede ülaossa hingamisava ehk trahheostoom, mille lahtihoidmiseks paigaldatakse nn trahheaalkanüül.

Kui patsiendil esineb probleeme söömisega või vajatakse toitumuse reguleerimist võidakse paigaldada toitmissond ehk nasogastraalsond.

Gastrosoom ehk mao eesseina kunstlikult rajatud ava, kuhu asetatakse spetsiaalne kateeter ehk toru toidu ja vedeliku manustamiseks, võib osutuda vajalikuks juhul kui patsient ei saa neelata või neelatav toit ei pääse makku.
 

Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, Juuli, 2021