Varjatult hiiliv haigus: 70 protsenti maksavähi juhtudest avastatakse kaugelearenenud staadiumis

Maksavähk on maailmas diagnoositavatest vähkidest levikult kuuendal kohal, ainuüksi möödunud aastal sai selle ränga diagnoosi rohkem kui 866 000 inimest. Paraku diagnoositakse seda haigust 70 protsendil juhtudest liiga hilja ehk siis kui täielik tervenemine pole enam võimalik.

Ka Eestis on viimase kümne aastaga maksavähi juhtumite arv järjepidevalt kasvanud, ulatudes 150 uue patsiendini aastas.  

“Algstaadiumis kulgeb maksavähk sageli ilma igasuguste sümptomiteta ning seetõttu on haiguse avastamise hetkeks see sageli juba kaugelearenenud ning tervendava ravi võimaluste piirest sageli väljas,” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst doktor Anneli Elme. Eriti drastiliseks muudab haiguse tõsiasi, et viis aastat pärast maksavähi diagnoosi saamist on elus vaid alla viie protsendi patsientidest, näitab Tervise Arengu Instituudi vähiregistri kogutud kurvastav statistika. 

Vähiregistri andmetel oli maksavähi esmasjuhtude arv kõige kõrgem 2020. aastal, mil maksavähi diagnoosi sai 153 patsienti, neist 99 meest ja 54 naist. Meestel esineb haigust kordades sagedamini kui naistel ja kõige sagedamini haigestuvad meesterahvad vahemikus 50-80 eluaastat. 

Dr Elme sõnul nõuab maksavähk kiiret ja efektiivset raviga alustamist, mistõttu on oluline kõigi riskigruppi kuuluvate inimeste tervist regulaarselt jälgida. “Tihti seostatakse maksavähki alkoholi liigtarvitamise ja maksatsirroosiga, kuid ei teata, et maksavähi riskigruppi kuuluvad ka kroonilist C- ja B-hepatiiti põdenud, diabeetikud ja need inimesed, kes võivad olla küll normaalkaalus, kuid kelle siseorganid on tugevalt rasvunud,” selgitas ta.

Kuigi algstaadiumis on maksavähk asümptomaatiline, leidub siiski mõningaid sümptomeid, mille korral tasub arsti juurde kontrolli minna. Esimesed maksavähile viitavad tunnused on kaalulangus, isutus, iiveldus ja oksendamine, ülakõhuvalu ja raskustunne paremal roidekaare all või abaluu piirkonnas. Maksavähi edasiarenemisega võivad kaasneda naha ja silmavalge kollasus, väljaheite värvumine savikarva ja uriini muutumine kohvipruuniks, aga need sümptomid viitavad enamasti juba kaugele arenenud haigusele. 

Maksavähi prognoos on teiste vähkidega võrreldes halb ja isegi patsientidel, kes on läbinud edukalt kasvaja eemaldamise, on viis aastat pärast diagnoosi saamist ellujäämise tõenäosus vaid 15 protsenti. “Mõnevõrra parem prognoos on neil patsientidel, kellel õnnestub kasvaja eemaldada ja kellel pole maksatsirroosi. Seetõttu on ülioluline vältida alkoholi liigtarvitamist, toituda tervislikult ja vaktsineerida end B-hepatiidi vastu, sest teiste riskifaktorite vältimine ei ole enam inimeste endi kätes,” selgitas dr Elme.

Maksavähk on haigus, mille tulemusena tekivad maksakoes muutused, millest tulenevalt hakkavad paljunema vähirakud. Maksarakk-katsinoom ehk kõige levinum maksavähi vorm on tuntud ka kui vaikne tapja, sest haigus avastatakse terveks ravimise vaates liiga hilja. Kõik inimesed, kes kahtlustavad endal hepatiiti või maksavähki, peaksid esmalt kontakteeruma oma perearstiga. 

Rohkem infot:
● Maksavähk
● Vähijuhtude täpsema statistika (maksavähk on C22):
● Vähihaigestumuse ja -elulemuse info
● Vähiraport “Vähk Eestis: haigestumus 2021, elulemus 2017–2021 ja sõeluuringul
avastatud vähijuhud”