Vähi genoomi testimise teadlikkus

Uuringufirma RAIT Faktum&Ariko viis läbi Roche Eesti tellimusel uuringu Eesti elanike seas, et uurida Eesti inimeste kokkupuuteid vähihaigusega. Küsiti ka, missuguseid infoallikaid peetakse usaldusväärsuseteks vähihaiguse korral, missugust infot otsitakse ning mida ollakse kuulnud vähi genoomi testimisest.

Uuringu kokkuvõte asub siin

Uuringu käigus küsitles RAIT Faktum&Ariko üle Eesti vahemikus 12. september kuni 3. oktoober 2019 kokku 1002 inimest. Valimi kujundamise aluseks oli Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalne mudel vanuse, soo, keele ja elukohatunnuste järgi vanusevahemikus 20–75 eluaastat.

Vähiga kokkupuudet on olnud paljudel vastajatel: viimase viie aasta jooksul oli vähk diagnoositud 3,5% vastanutest, vastanute lähikonnas oli vähk esinenud kokku rohkem kui pooltel – 57% vastajaist.

Kuigi 57% vastanutest on olnud kokkupuudet vähiga kas perekonnas või sõprade-sugulaste seas, on vähiraviga seotud infot uurinud ja otsinud kõigist vastajaist vaid 31%. Ootuspäraselt on vastajad, kellel on olnud endal või perekonnas vähk, oluliselt enam otsinud vähiraviga seotud infot. Viiendik vastanutest on otsinud vähiraviga seotud infot ka siis, kui ei ole vähki pere ega tuttavate seas viimase 5 aasta jooksul esinenud.

Peamised küsimused, millele vastuseid otsitakse, on ravivalikud, haiguse prognoos, täiendavad uuringud ning diagnostika ja kirurgilise ravi võimalused. 1/3 otsib nõustamist igapäevaelu korraldamiseks ja veerand vastanutest tunneb huvi vähi genoomi testimise vastu.

Enamik vastanuist, kes otsib infot vähihaiguse kohta, otsib seda internetist ja ajakirjandusest. Enim usaldavad kõikide vanusegruppide vastajad vähi-teemas ootuspäraselt arste.

Üldajakirjandusest otsib infot vähiravi kohta 62% vastanutest, aga ainult 30% peab seda usaldusväärseks allikaks. Samas kui kõikidest vastanutest saab 33% infot erialasest ajakirjandusest, peab seda usaldusväärseks 50% vastanuist.

Erialast kirjandust usaldavad enim tervishoiusektoris töötavad inimesed võrreldes tervishoius mitte-töötavatega. Usaldus on kõrgem noorte (20-34 aastsed) seas võrreldes neist vanematega. Kõrgharidusega vastanud on nimetanud erialast kirjandust usaldusväärseks allikaks enam kui neist vähem haritud inimesed.

Üldine teadlikkus vähi genoomi analüüsist on aga väga madal: vaid 2% vastajatest oskas välja tuua erinevusi geenitestimise ja vähi genoomitestimise vahel. Vähi genoomi testimise mõistet oli kuulnud üldse 7% vastajate koguarvust ning vaid 33% tervishoiuvaldkonna töötajaist.

Kasvaja.net on värskendanud uuringule toetudes personaalmeditsiini, sihtmärkravi ja täppisdiagnostika alalehti, et anda selge ja lihtne ülevaade tänapäevastes vähidiagnostika- ja ravivõimalustest.