Soolevähi puhul rakendatakse kõiki kaasaegseid vähiravi meetodeid – lisaks kirurgilisele ravile veel keemiaravi, bioloogilist ravi ja kiiritusravi. Ravivõimalused varieeruvad vastavalt kasvaja staadiumile – selle suurusele, asukohale ning sellele, kas vähk on levinud teistesse organitesse.
Tänasel päeval on tänu uutele tõhusatele ravimeetoditele soolevähki haigestunute keskmine eluiga pikenenud ning lõikuse- ja süsteemse ravi järgne elukvaliteet on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt paranenud.
Kirurgiline ravi ehk vähikolde väljalõikamine. See on peamine ravivõimalus patsientidele, kellel vähk ei ole levinud teistesse kehapiirkondadesse ning seda võib rakendada kombinatsioonis kiiritusravi või keemiaraviga.
Keemiaravi on kasutusel pärast lõikusravi silmale nähtamatute vähirakkude hävitamiseks ja vähi taastekke võimaluse vähendamiseks või enne lõikusravi kasvajakolde vähendamiseks, et oleks võimalik teha operatsioon.
Bioloogiline ravi. Lisaks traditsioonilisele keemiaravile kasutatakse bioloogilist e. sihtmärgistatud ravi. Soolevähi puhul kasutatav bioloogiline ravim, angiogeneesi inhibiitor, pidurdab kasvaja sees ja ümber asuvate veresoonte kasvu, mille tulemusena jääb kasvaja ilma verevarustusest, mis on vajalik tema kasvamiseks ja levimiseks.Kliinilised uuringud soolevähi ravis on tõestanud, et bioloogilise ravi lisamine keemiaravile parandab oluliselt ravitulemust ja pikendab haigete elulemust.
Kiiritusravi ehk radioteraapiat kasutatakse sageli lisaks kirurgilisele ja keemiaravile, et vähendada vähi taastekke võimalusi.Kiiritusravi on peamine ravimeetod pärasoolevähi korral.
Ravijärgne haige jälgimine
Kõik soolevähiga haiged võetakse arvele onkoloogiakeskustes ja neid kontrollitakse regulaarselt kindlate skeemide alusel, milles arst ja haige omavahel kokku lepivad. Regulaarne kontroll toimub viie aasta vältel: esimesel kahel aastal kontrollitake haiget 3-4 kuu järel, järgneval kahel aastal 6 kuu järel, viimasel aastal üks kord.