Teksti on koostanud dr Rena Tiigi
15.12.2016
Kiiritusravi, nii nagu kirurgia, keemiaravi, bioloogiline ravi ja hormoonravi kuulub rinnakasvajate ravikompleksi. Ravi eesmärgiks on vältida kasvaja taasteket rinnas ja levikut regionaalsetes lümfiteedes. Kiiritusravi valik ja ravi kestus sõltub:
- teostatud operatsioonist (osaline või täielik rinna eemaldamine),
- kasvaja leviku ulatusest (lümfisõlmede haaratus või mitte),
- operatsioonijärgsest kasvaja histoloogiast,
- patsiendi vanusest,
- sellest, kas on tegemist parema või vasema rinna kasvajaga.
Rinnakasvajate puhul on kasutusel nii väliskiiritusravi kui koesisene kiiritusravi.
Väliskiiritusravi
Rinnakasvajate korral kasutatakse põhiliselt kujupõhist ehk konformaalset kolmemõõtmelist kiiritusravi. Raviprotseduur on valutu ja kestab 10-15 minutit (selle sisse kuulub riietumine, asendi fikseerimine, protseduur ise). Kiiritusravi kogudoos on jagatud kordadeks ehk fraktsioneeritud, et vähendada kõrvaltoimeid. Rinnakasvajate korral on kasutusel tavapärane fraktsioneerimine (konventsionaalne), mille korral ühekordseks doosiks on 2Gy 5 fraktsiooniga (igal tööpäeval), seega ravipikkuseks kujuneb 5-7 nädalat, olenevalt situatsioonist ja hüpofraktsioneerimine ehk võrreldes tavapärase kiiritusraviga, tuleb sama kogudoosi saavutamiseks teha vähem fraktsioone (15-17), kuna ühekordse doosi suurus on suurem kui 2Gy.
Milline on Teile sobiv kiiritusravi valik, sõltub taas teostatud operatsioonist (osaline või täielik rinna eemaldamine), kasvaja leviku ulatusest (lümfisõlmede haaratus või mitte) ja operatsioonijärgsest kasvaja histoloogiast, Teie vanusest ja sellest, kas on tegemist parema või vasema rinna kasvajaga .
Vasema rinna kasvajate korral rakendatakse võimaluse korral (sõltub patsiendi anatoomiast, füüsilisest võimekusest, kaasuvatest haigustest) lisaks hingamisega kohaldatud kiiritusravi, et kaitsta südant.
Kasvajavastaseks raviks kasutatakse väliskiirituse korral ioniseerivat kiirgust, suure energia ja läbitungimisvõimega footoneid (elektromagnetiline röntgenkiirgus) ja väiksema läbitungimisvõimega elektrone (β – kiirgus).
Koesisene kiiritusravi ehk brahhüteraapia
Selle kiiritusravi jaoks on oma kitsad kriteeriumid, kus arvestatakse kasvaja suurust, patsiendi vanust, kasvaja histoloogiat jne.
Kasutatakse peamiselt vanematel patsientidel, väga väikese ja soodsa prognoosiga kasvajate korral. Selle raviviisi korral paigaldatakse rinnanäärme koesse kasvaja operatsiooni looži kateetrid, mille kaudu kiiritatakse vaid kohta, kus kasvaja oli. Ravipikkus 1.nädal.
Samuti saab seda kiiritusravi liiki kasutada eelnevalt kiiritatud väliskiiritus piirkonnas kasvaja taastekke korral. Koesiseseks raviks kasutatakse radioaktiivset isotoopi Iriidium-192.
Kiiritusravile eelneb alati ravi planeerimine ehk kompuuter, mis on vajalik kiiritusravi sihtmahu määramiseks. Asendi fikseerimiseks kasutatakse nn. rinnaalust, käed üle pea ja ülakeha veidi tõstetud, et tagada patsiendile mugav asend ravi ajal.
Tagamaks alati ühte ja sama asendit raviprotseduuride ajal, märgitakse nahale (tätoveeringud) väikesed punktid.
Kõrvaltoimed rinnakasvajate kiiritusravi korral
Oluline on nahahooldus, mille osas nõustab Teid protseduuride õde.
Kiiritusravile tulles peske hommikul, ärge kasutage kiiritusravi piirkonnas deodorante, kreeme, soovitav ei ole ka raseerimine.
Kiiritusravi reaktsioonid
Kiiritusravi reaktsioonid jaotatakse:
- ägedad, mis võivad tekkida kiiritusravi ajal või vahetult peale seda
- hilistüsistused, mis võivad tekkida kuid – aastaid hiljem.
Kiiritusraviaegsed reaktsioonid:
- Naha kuivus, tundlikkuse häired
- Punetus, pigmentatsioon, epidermise kahjustused kiiritusravi piirkonnas.
- Rinna paistetus.
- Üldise reaktsioonina vähene väsimus.
Hilistüsistused:
- Naha tihenemine kiiritusravi piirkonnas (eriti armi ümber). Rinna kuju muutus.
- Naha tundlikkuse häired, pigmentatsioon.
- Õla liikuvus probleemid (kui lümfisõlmede kiiritus), lümfostaas rinnas, käes.1