Dr Jaak Lehtsaar,
Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog, rinnavähikirurg, mammoloog ja günekoloogiline onkoloog, vanemarst
Rinnanäärme kude koosneb sagaratest ja need omakorda väiksematest struktuuridest – sagarikest, mis on moodustunud näärmerakkudega vooderdatud alveoolidest. Teatud tingimustel võivad need näärmerakud toota piimsekreeti, mis transporditakse nibu piirkonda väikeste kanalite – rinnajuhade – kaudu. Nii näärmete kui ka juhade sisemus on vooderdatud spetsiaalsete rakkudega, mida nimetatakse epiteelirakkudeks, need moodustavad epiteeliks nimetatava barjääri. Näärmeid ja kanaleid ümbritsevat kude nimetatakse stroomaks, see sisaldab piklikke rakke – fibroblaste.
Rinnanäärmetel võib esineda mitmeid seisundeid, mis väljenduvad kliiniliselt erinevalt: tihendid rinnas, pakitsus, valulikkus ja visuaalselt sedastatavad muutused jms. Nendest on osa füsioloogilised-hormonaalsed, anatoomilised, aga on ka haiguslikud seisundid, mida saab jagada healoomulisteks ja pahaloomulisteks.
Rindade uurimiseks kasutatakse erinevaid uuringuid:
- kliiniline uuring
- radioloogilised uuringud
- ultraheli uuring (UH)
- mammograafia (MG)
- magnetresonantstomograafia (MRT)
- morfoloogiline uuring
- tsütoloogilisel uuringul uuritakse näiteks vedelikke või süstlanõelaga võetud analüüse koest
- histoloogia
- Biopsia on koeproovi võtmise protseduur. Seda tehakse lokaalanesteesias nii silma-, käe- kui ka ultraheli kontrolli all. Kasutatakse puurbiopsia- ja jämenõelbiopsia instrumente. Biopsia võtmise eesmärgiks on bioptaat. See suunatakse patohistoloogilisele uuringule laborisse ja bioptaadi histoloogiline vastus kinnitab või lükkab ümber teistel uuringutel püstitatud diagnoosi hüpoteesi.
- Kirurgiline biopsia on kolde tervena eemaldamine operatsioonil, saades teada protsessi olemuse ja viies samas läbi ka osa kirurgilisest ravist.