Täielik ravivastus ehk täielik remissioon – kui kõik märgid haigusest on pärast ravi kadunud. Täielik remissioon ei tähenda veel, et haigus on täielikult hävitatud. Organismis võivad endiselt üksikud vähirakud alles olla, kuid haigustunnuseid ei ole. Vähikoldeid või vähile omaseid muutuseid analüüsides nüüdisaegsete testimismeetoditega ei ole võimalik avastada. Mida kauem haiguse tunnuseid ei ole, seda parem on prognoos.
Osaline ravivastus ehk osaline remissioon – kui ravi tagajärjel kasvaja väheneb rohkem kui poole võrra esialgsest suurusest.
Vähene ravivastus ehk vähene remissioon – kui ravi tagajärjel kasvaja väheneb, kuid moodustab endiselt poole oma esialgsest suurusest.
Stabiilne ehk muutumatu seisund – haigus ei parane ega halvene ravijärgselt.
Retsidiivi ehk haiguse taastekke korral tekivad uued vähikolded või jätkab allesolev kasvaja suurenemist. Mida varajasem on haiguse retsidiivi avastamine, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. Seepärast on vajalik patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll.
Haiguse levimine ehk progresseerumine – kui vähkkasvaja on ravile allumatu ehk resistentne ning toimub haiguse edasine levimine ehk progressioon. Sellisel juhul sama ravimeetodiga jätkata ei saa.
Paranemine ehk tervistumine – kui haiguse taastekke tunnuseid ei ole ka pärast regulaarseid järelkontrolle, mis reeglina hõlmavad nii erinevaid analüüse kui uuringuid.
Haiguse elulemus – on statistiline termin, mida kasutatakse konkreetse vähkkasvaja tüübi ja haiguse staadiumi korral eluea pikkuse prognoosimisel. Tavaliselt pärinevad sellised andmed kas arsti enda kogemustest eelmiste haigete ravimisel ja/või teadusuuringutel saadud tulemustest. Viimasel juhul on tegemist statistilise keskmise numbriga.