Kusepõievähk on kusepõie limaskestast lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem kusepõievähi tüüp arenenud maades on uroteliaalne kartsinoom, mis on lähtunud uroteelist, mida vanasti nimetati transitoorrakkuliseks epiteeliks. Kusepõievähki jaotakse põielihashaaravaks ning mittehaaravaks….
Otsingutulemused: Küsimused, mida oma arstilt küsida
…seetõttu on olemas teatud kindlad näidustused millal allotransplantatasioon teostatakse. Autoloogne siirdamine Autoloogne siirdamine võimaldab manustada patsiendile suuri keemiaravi (või kiiritusravi) doose, mida ei saa kasutada tavalise keemiaravi puhul kõrvaltoimete riski…
Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest. Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni. Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse. Hodgkini lümfoom võib levida ka…
Äge leukeemia, mida rahvasuus kutsutakse verevähiks, on tavaliselt järsku tekkiva kliinilise sümptomatoloogiaga äge vereloomehaigus. Ägeda leukeemia ebaküpsete valgevere rea rakkude (ehk blastide) paljunemine saab alguse luuüdist ning sealt edasi liiguvad…
…üheks adenokartsinoomi riskifaktoriks ülekaalulisus, mida seostatakse gastroösofagaalse refleks-haigusega, ehk GERD-iga. Reflukshaiguse korral satub happeline maosisu söögitorru ning põhjustab söögitoru kroonilist põletikku ja seeläbi limaskesta kahjustumist ning moondumist. Siinjuures on olulisel…
…ehk testosteroon, mida toodetakse munandites. Vanusega võivad eesnäärmes tekkida erinevad muutused, nagu healoomuline suurenemine või põletik. Need haigused kulgevad sageli väljendunud kaebustega, kuid eesnäärmevähk ei pruugi varajases staadiumis sümptomeid anda….
…Seda iseloomustab ärajäämanähtude teke ravi järsul katkestamisel või antagonisti manustamisel. Psüühiline sõltuvus on käitumuslik mudel, mida iseloomustab ravimi ihaldamine ning tahtmine seda iga hinna eest hankida. Kuigi opioidide pikaajalise tarvitamise…
Kuidas tekivad vähki põhjustavad mutatsioonid? Inimkeha koosneb triljonist geene sisaldavast rakust. Geenid omakorda sisaldavad geneetilist materjali ehk DNAd, mida rakud kasutavad valkude valmistamiseks. Vähk areneb välja siis, kui rakkude kasvu-…
Vähk tekib siis, kui inimrakkude DNAs tekivad muutused, mida keha ei suuda ära tunda ega parandada. Neid muutusi nimetatakse mutatsioonideks. Need on DNA juhuslikud defektid, millest suurem osa on kahjutud,…
allikas: Eesti Vähiliit Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul…