Naistekuu: hoiame elu haiguste ennetamise ja varase avastamisega

Märtsis ei ole mitte ainult üks naistele pühendatud päev, vaid terve kuu on naiste kuu, mil pilgud on pööratud naistele ning eelkõige naiste elule ja tervisele. Naiste tervena elatud aastad on veidi pikenenud, kuid endiselt on kõige sagedasemaks surma põhjuseks südame-veresoonkonna haigused ning vähk. Eesti naised elavad üle veerandi oma elust mõne haigusega, kuid paljud neist on elustiilivalikutega ennetatavad ning võimalik varakult avastada.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2023. aasta andmetel elasid Eesti naised tervena keskmiselt 59,5 aastat ehk 71,6 protsenti oma elust. Võrreldes 2012. aastaga on tervena elada jäänud aastate arv suurenenud naistel 2,6 aastat. Justkui hea uudis, kuid Euroopa keskmisele jääme me endiselt alla ligi kolme eluaastaga.

Südame heaks saab ise väga palju ära teha

Südame-veresoonkonna haigused on tingitud mitmetest põhjustest, sealhulgas pärilikkusest, elustiilist, toitumisharjumusest, stressist ja muudest riskiteguritest.

Kardioloog dr Margus Viigimaa on välja toonud, et südame-veresoonkonna haigused ei ole ainult vanemaealiste inimeste mure, vaid see puudutab ka nooremaid. Kui aastaid peeti stressi pigem mõõdukaks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks, siis tänaseks on sellest saanud terviseprobleemide ennetamise vaates üks olulisemaid küsimusi.

Kroonilise stressi puhul tõuseb inimese vererõhk ja halva kolesterooli tase ning võivad tekkida südame rütmihäired. Just kõrgenenud vererõhk ja südame vahelöögid on kaks peamist põhjust, miks ka noored inimesed kardioloogi vastuvõtule satuvad, on dr Viigimaa varem Targa Patsiendi blogis öelnud.

Südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemise ennetamiseks saab inimene ise väga palju ära teha, et pikendada oma tervena elatud aastaid – selleks on oluline järgida tervislikke eluviise. Vanemaealised peavad muuhulgas arvestama ka ilmaoludega, sest näiteks suvekuumus toob südamele tööd juurde.

Jälgi oma keha muutusi 

Vähihaigustest on naistele kõige enam probleemiks rinnavähk, mittemelanoomne nahavähk ning günekoloogilised pahaloomulised kasvajad, mida esmasdiagnoositi 2022. aastal vastavalt 932, 909 ja 475 korral.

Enamik rinnavähi juhtumeid diagnoositakse varajases staadiumis, enne kui vähk on rinnast kaugemale levinud. Rinnavähi riski suurendavad tegurid võivad olla geneetiline eelsoodumus, ülekaal, alkoholi tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus, väiksem sünnituste arv, kõrgem vanus esimese lapse sünnitamisel, lühike rinnaga toitmise periood ja hormonaalsete vahendite pikaajaline kasutamine.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa regulaarne enesekontroll, mammograafia ehk rindade röntgenuuring ning rindade kontrollimine arsti juures. Eestis on rinnavähi sõeluuringud sihtrühma kuuluvatele, sh ka ravikindlustamata naistele tasuta.

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale ja riskifaktoriteks on päikese- ja UV-kiirgus, ioniseeriv kiirgus, nahahaigused, geneetilised muutused ja kantserogeensed ained. Eesti Vähiliit paneb südamele, et kui märkad kahtlast sünnimärki või muud nahamoodustist, siis pöördu kindlasti nahaarsti vastuvõtule. Üksiku kahtlase sünnimärgi kohta saab kiire vastuse dermatoloogilt teledermatoskoopia uuringu käigus. Teledermatoskoopiat pakuvad esmatasandi raviasutused igas maakonnas ning hinnangu annavad distantsilt Eesti nahaarstid.

Regulaarne tervisekontroll aitab haigust varakult avastada

Günekoloogilistest kasvajatest kõige sagedasemad on emakakehavähk, emakakaelavähk ja munasarjavähk. Emakakehavähk on emakakeha limaskestast alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis areneb üldjuhul vanemas eas naistel, menopausi järgselt. Seega on oluline ka menopausi järgselt käia regulaarselt naistearsti juures kontrollis.

Emakakaelavähi riskitegur on seksuaalsel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV). Emakakaelavähki on võimalik ennetada riiklikult korraldatava sõeluuringuga ning HPV vastu vaktsineerides. Väga oluline on osaleda uuringus: vasta kutsele või veel parem, ära jää isegi kutset ootama, kui sinu sünniaasta on selle aasta kutsesaajate nimekirjas. Tihti just tänu uuringule avastatakse haigus varem ning allub paremini ravile. Eestis on emakakaelavähi sõeluuringud sihtrühma kuuluvatele, sealhulgas ka ravikindlustamata naistele tasuta. Uuringut teostatakse paljudes raviasutustes üle Eesti, aga võimalik on HPV-test ka koju tellida.

Munasarjavähk on diagnoosimise hetkel valdavalt juba kaugele arenenud. Haigus ei anna endast enamasti märku enne, kui on juba levinud kogu kõhuõõnes, aga vahel ka väljaspoole kõhuõõnt. Munasarjavähi suur risk on seotud peamiselt geneetilise eelsoodumusega ja kaitsev tegur on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine.

Kontrolli oma tervist – elu on ees

Eestis 2025. aastal tasuta sõeluuringutele kutsutavate naiste sünniaastad:

• rinnavähi sõeluuringule: 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975.
• emakakaelavähi sõeluuringule: 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990, 1995.
• soolevähi sõeluuringule: 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967.

Oluline on osa võtta sõeluuringutest ka siis, kui kaebusi või sümptomeid ei esine, sest varakult avastatud haigused alluvad paremini ravile.

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja
-kindlustamata inimestele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

Sõeluuringu kutset ei ole vaja jääda ootama. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid sõeluuringuks aja broneerimiseks pöörduda otse kas Terviseportaali, raviasutusse või mammograafiabussi.

 

Seitse soovitust, millest lähtuda oma tervisliku eluviisi kujundamisel

• Tasakaalustatud toitumine. Söö puu- ja köögivilju, täisteratooteid, pähkleid, madala rasvasisaldusega piimatooteid ja valke. Väldi liigse soola, suhkru ja transrasvade tarbimist.
• Regulaarne kehaline aktiivsus. Liigu võimalusel iga päev vähemalt 30 minutit kombineerides erinevaid koormusi ja tegevusi, mis muuhulgas sisaldavad ka lihastreeningut, tasakaalu- ja venitusharjutusi. Kokku on hea liikuda nädala jooksul 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega või 75–150 minutit kõrge intensiivsusega.
• Suitsetamisest loobumine. Suitsetamine suurendab nii südamehaiguste kui vähi tekke riski. Otsi tuge suitsetamisest loobumiseks.
• Stressi maandamine. Kasuta stressi maandamiseks meditatsiooni, joogat, hingamisharjutusi või regulaarset kehalist aktiivsust. Stressi vähendab ka ekraaniaja vähendamine.
• Tervisenäitajate jälgimine. Kontrolli regulaarselt oma vererõhku, kehakaalu, veresuhkru ja kolesterooli taset ning järgi arsti soovitusi.
• Piisav uni. Täiskasvanud vajavad 7–9 tundi und ööpäevas, lapsed rohkem. Hea uni on vajalik nii kehale kui vaimule.

Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Roche