On oluline teada, milline on tavaline neevus ehk sünnimärk ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks. Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne, võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamus neevustest on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust.
Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused.
Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada nahapinnas laienedes või nahast väljapoole – sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad. Ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust. Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus. Haavand ei parane või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb.
Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida?
Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.
Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule
A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)
B – serva ebakorrapärasus – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)
C – erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)
D – läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter)
E – kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)
Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest.
Varases staadiumis on haigus ravitav.