• kõhu palpatsioon
  • vereproovid ‒ võimaldavad hinnata, kas tegemist on põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud sapiteed ja millised on maksa funktsionaalsed näitajad
  • ultraheli ‒ võimaldab hinnata, kas tegemist on kasvajakolletega maksas ning kas esineb sapi äravoolu takistust sapiteedest
  • biopsia ‒ kasvajakahtlasest piirkonnast võetakse ultraheliuuringu ajal peene nõelaga rakuproov, mida uuritakse mikroskoobiga, et teha kindlaks, kas maksakolded on hea- või pahaloomulised;
  • kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia ‒ võimaldab hinnata kollete pahaloomulisust, asetsust ning naaberorganite haaratust;
  • kopsuröntgen – aitab avastada võimalikke siirdeid kopsus.

Ref: https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Maksavahk.pdf