Maksavähi tekkepõhjused ja riskifaktorid

Maksarakk-kartsinoomi tekkepõhjused ja riskifaktorid

B-hepatiit – B-hepatiidi viiruse (HBV) poolt põhjustatud maksapõletik

- Kui Euroopas on suhteliselt madal HBV esinemissagedus, siis Aasias on see väga kõrge. Selline situatsioon on otsene tagajärg erinevatele meditsiinilistele strateegiatele: Euroopas vaktsineeritakse aktiivselt HBV vastu, Aasias aga mitte. Ida-Aasias on B-hepatiit koguni peamine maksavähi tekkepõhjus.
- B-hepatiidi eripära on see, et maksavähi väljakujunemiseks ei pruugi tekkida eelnevalt tsirroosi ja seega võib juhtuda, et kaebusteta HCC maksavähi patsient õigeaegselt arstide vaatevälja ei satu. Seetõttu on väga oluline nende patsientide regulaarne jälgimine.
- Kõrge viiruse DNA hulk organismis on suur ja otsene riskifaktor maksavähi tekkeks. Näiteks need inimesed Ameerika Ühendriikides, kes on sündinud enne 1955.aastat ja keda ei vaktsineeritud, neil on oluliselt suurem maksavähi esinemissagedus tingituna just B-hepatiidist.

C-hepatiit – C-hepatiidi viiruse (HCV) poolt põhjustatud maksapõletik

- Halb uudis on see, et HCV vastu vaktsineerida ei saa
- Hea uudis on aga see, et HCV saab enamus juhtudel 2-3 kuu jooksul edukalt välja ravida. Vaatamata selle võib väiksel osal patsientidel maksa-rakk kartsinoom siiski tekkida. Seetõttu vajavad ka nemad regulaarset jälgimist erialaspetsialisti juures.

Alkoholi liigtarbimine

- Enamasti lisandub alkoholi tarbimisele veel mõni täiendav riskifaktor: alatoitumine, ülekaalulisus või kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigus, diabeet jt ainevahetushäired)
- Kuigi alkoholi kasutamise mõju võib olla väga erinev, on leitud, et juba väike kogus igapäevasel kasutamisel võib maksa kahjustama hakata

Mitte-alkohoolne maksasteatoos ehk rasvmaks (NAFLD – Non-alcoholic Fatty Liver Disease):

- NAFLD iseloomustab ülemäärane rasva kogunemine maksa.
- Siin mängivad rolli eelkõige ainevahetushäired: ülekaalulisus, insuliinresistentsus, 2.tüübi suhkruhaigus jne

Mitte-alkohoolne steatohepatiit (NASH – Non-alcoholic steatohepatitis):

Maksatsirroos:

- Viirusliku põletiku, alkoholi liigtarvitamise või rasvmaksa agressiivse vormi korral asendub aastate jooksul maksakude sidekoega ja maks ei suuda korralikult funktsiooneerida.
- Maksatsirroos võib, aga ei pruugi anda protsessi alguses sümptome.
- Maksa funktsiooninäitajad ei pruugi olla normist kõrvale kaldunud.
- Vaatamata sümptomite puudumisele võib tsirroosist välja areneda maksarakuline vähk. Seetõttu on väga oluline maksatsirroosi patsientide regulaarne jälgimine erialaspetsialisti juures.

^{Koostanud: dr. A.Mägi, arst-õppejõud onkoteraapia erialal, TÜK, Aprill, 2021}
^{Kokkuvõte on koostatud ESMO ja NCCN 2021. aastal uuendatud ravijuhiste alusel.}
^{ESMO (European Society For Medical Oncology)}
^{https://www.esmo.org/guidelines/gastrointestinal-cancers/hepatocellular-carcinoma/eupdate-hepatocellular-carcinoma-treatment-recommendations}
^{NCCN (National Comprehensive Cancer Network)}
^{https://www.nccn.org/professionals/physician_gls/pdf/hepatobiliary.pdf}