Sarkoomid on kasvajad, mis esinevad keha pehmetes kudedes. Rabdomüosarkoomi rakud, nn rabdomüoblastid, on ebaküpsed rakud, millest hiljem moodustuvad organismi skeletilihased. Vaatamata sellele, et tegemist on kõige levinuma pehmete kudede kasvajaga lastel, diagnoositakse Eestis igal aastal ainult umbes 1-2 haigusjuhtu.
Rabdomüosarkoom esineb kahes vanuserühmas: viieaastastel ja noorematel lastel, kellel esineb suure tõenäosusega haiguse embrüonaalne vorm, ja noorukitel vanuses 14–20 aastat, kellel esineb sagedamini alveolaarne rabdomüosarkoom. Kui rabdomüosarkoom avastatakse varases ravitavas staadiumis, on haiguse üldine viieaastane elulemus 70%.
Rabdomüosarkoomi vormid
Embrüonaalseid kasvajaid leitakse kõige sagedamini pea ja kaela piirkonnas, silmakoopas, suguelundites ja põies. Need esinevad kõige sagedamini alla viieaastastel lastel. Rabdomüosarkoomidest 75% kuulub sellesse liiki.
Alveolaarsed kasvajad esinevad suurema tõenäosusega noorukitel. Rohkem kui kolmandik esineb jäsemetes (kätes ja jalgades) ja väiksema sagedusega pea- ja kaelapiirkonnas, vaagnapiirkonnas ja kehatüves. Selle rabdomüosarkoomi liigi raviks tuleb kasutada agressiivsemaid ravimeetodeid.
Rabdomüosarkoomi sümptomid
Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast:
- silmakoobas: pungituv, esiletungiv silmamuna
- ninakäigud: ninaverejooksud, ninakinnisus, verine lima
- põis: veri uriinis, urineerimisraskused
- tupp: viinamarjalaadsed mügarikud tupes (botrüoidne rabdomüosarkoom), tupe verejooksud
- munandid: märgatav mügarik või turse ühel küljel, sageli valutu
- käed, jalad või keha: turse või mügarik, mis meenutab tavapärast vigastust
- vaagen: kõhukinnisus, valu või oksendamine.
Rabdomüosarkoomi diagnoosimine
Rabdomüosarkoome avastatakse sageli kopsuröntgeni, kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) uuringuga. Kuna kasvaja võib aga sarnaneda teiste kasvajatega, on diagnoosi kinnitamiseks vaja teostada biopsia. Pärast diagnoosi võetakse luuüdi proov, et teha kindlaks, kas kasvaja on levinud luuüdisse.
Rabdomüosarkoomi ravi
Kui kasvaja on soodsas asukohas, teostatakse kasvaja täielikuks eemaldamiseks operatsioon, millele järgneb keemiaravi, et kõrvaldada allesjäänud vähirakud. Kuna alati ei ole kasvaja täielik eemaldamine võimalik, võib vajalikuks osutuda keemiaravi, kiiritusravi ja kirurgilise ravi kombineerimine. Raskesti ligipääsetavate kasvajate korral kasutatakse keemiaravi koos kiiritusraviga.