Print

Osteosarkoom on luukasvaja, mis koosneb ebaküpsetest luukude tootvatest pahaloomulistest rakkudest. Tegemist on noorukitel kõige sagedamini esineva luuvähiga, mida leitakse rohkem poistel kui tüdrukutel. Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses osas, st reieluu põlvepoolses osas, või sääreluu proksimaalses osas, st sääreluu põlvepoolses osas.

Osteosarkoom võib tekkida ka õlavarreluu proksimaalses osas, st õlavarreluu õlapoolses osas.
Kõikidest lapseea kasvajatest esineb osteosarkoomi harva, samas on aga tegemist laste kõige levinuma luukasvajaga. See tekib igal aastal umbes kahel-kolmel alla 20-aasta vanusel lapsel.

Osteosarkoome liigitatakse madala-, keskmise- ja kõrge pahaloomulisuse  astmega kasvajateks. Lastel esinevad enamasti viimased, s.o. kõrge pahaloomulisuse astmega kasvajad.

 

Osteosarkoomi sümptomid

Kõige sagedasem kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb kui väheneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata. Osteosarkoom võib nõrgestada ja kõhetada ka jala- või käelihaseid.

Osteosarkoomi diagnoosimine

Hiline diagnoos on üsna levinud, kuna selliseid sümptomeid nagu valu ja turse on lihtne ekslikult seostada teismelise tavapärase tegevusega. Osteosarkoomi diagnoositakse röntgenogrammil. Kompuutertomograafia (KT), magnetresonantstomograafia (MRT) uuring teostatakse selleks, et arstid näeksid, kui palju on kasvaja hävitanud luukudet ja kui kaugele on kasvaja levinud. Biopsia, mille käigus võetakse luukoest proov, kinnitab vähirakkude olemasolu.

Osteosarkoomi ravi

Kõige tavalisem osteosarkoomi ravi on keemiaravi ja kirurgilise ravi kombinatsioon, mille käigus eemaldatakse nii kasvaja kui ka osa ümbritsevast tervest koest. Ravi alustatakse enamasti keemiaravist, millele järgneb operatsioon ja seejärel lisaravi, st operatsiooni järgne keemiaravi, harvem kasutatakse kombinatsioonis kiiritusravi,hormoonravi või bioloogilist ravi. Ravi eesmärk on hävitada allesjäänud vähirakud.

Tänapäeval saavad kirurgid operatsioonil enamasti kasvaja eemaldada ilma jäset amputeerimata. Sellesse piirkonda, kust kasvaja koos luuga eemaldatakse, paigaldatakse doonorluu või protees.