Neuroblastoom on kasvaja, mis tekib närvirakkudest. Tegemist on alla viie aasta vanustel lastel, s.h. imikutel ühe sagedamini esineva kasvajaga.
Umbes 2/3 kõigist neuroblastoomidest saab alguse kõhu piirkonnast, tekkides neerupealiste närvikoes. Kasvaja võib areneda ka kaela, rinna ja selja piirkonnas. Mõnikord hakkab kasvaja arenema juba enne sündi ja neil juhtudel on võimalik seda avastada sünnituseelselt ultraheliuuringuga.
Alla aastastel imikutel, kellel esineb neuroblastoom, on prognoos haiguse ulatusest sõltumata parem kui vanematel lastel. Osad väiksema suurusega neuroblastoomid võivad imikutel taandareneda iseenesest ilma igasuguse ravita. On oluline, et teie lapsele pannakse täpne diagnoos ja ta saab ravi onkoloogia-hematoloogia osakonnas, kus töötavad arstid, kellel on kogemusi neuroblastoomi ravis.
Neuroblastoomi sümptomid
Neuroblastoom ei pruugi üldse sümptomeid põhjustada või võivad esineda tavalistele haigustele sarnased sümptomid. Võivad esineda sellised sümptomid nagu kõhulahtisus, verevalumid, söögiisu kadumine, väsimus ja luuvalu, mis võivad olla erinevad, sõltuvalt kasvaja asukohast ja teistes kehaosades tekkinud metastaasidest. Sagedasemad sümptomid on järgmised:
- mügarikud kõhus, alaseljas, kaelas või rinnas
- luuvalu (põhjustatud vähi levikust luudesse)
- tumedad ringid silmade all või ümber
- tursunud, suurenenud kõht
- hingamisraskused
- neelamisraskused
- jalgade nõrkus või halvatus
- aeg-ajalt on täheldatud palavikku, aneemiat ja kõrget vererõhku
Neuroblastoomi diagnoosimine
Neuroblastoomi diagnoosimine võib osutuda raskeks. Kahjuks on diagnoosi hetkeks paljude patsientide haigus kaugele arenenud. Kasvaja levib kõige sagedamini lümfisõlmedesse, maksa, luudesse ja luuüdisse.
Neuroblastoomi diagnoosimiseks ja hindamiseks kasutatakse ultraheli,kompuutertomograafia (KT), magnetresonantstomograafia (MRT) uuringuid, skeleti sintigraafiat, MIBG´iga spetsiifilist (metajodobensüül guanidiin) stsintigraafiat, luuüdi analüüse ning uriini- ja vereanalüüse, mille abil leitakse kasvaja täpne asukoht ja tehakse kindlaks, kas kasvaja on levinud. Lõplik diagnoos pannakse operatsioonil võetud kasvaja biopsia põhjal.
Neuroblastoomi ravi
Neuroblastoomi ravi sõltub lapse vanusest, kasvaja suurusest, tema asukohast ja levikust, eelkõige aga kasvajarakkude bioloogiliast. Üldjuhul kasutatakse raviks keemiaravi, operatsiooni ja/või kiiritusravi. Osadel lastel võib vajalikuks osutuda mitme raviviisi kasutamine, sealhulgas intensiivne keemiaravi ja luuüdi siirdamine.
Kui kasvaja jätkab ravi ajal kasvamist, nimetatakse seda progressiivseks neuroblastoomiks. Korduv neuroblastoom ehk retsidiiv esineb siis, kui kasvaja tekib uuesti pärast ravi kas samas või mõnes teises kohas.