Melanoom on nahavähi liik, mis esineb peamiselt täiskasvanutel, aga mida aeg-ajalt leitakse ka lastel. Melanoom võib lastel kiiremini kasvada kui täiskasvanutel. Lastel on haiguse kulg kergem kui täiskasvanutel ja varase avastamise korral ei ole enamusel juhtudest pärast operatsiooni muud ravi vaja. Laste seas on päikesekiirgusel melanoomi tekkes väiksem osatähtsus. Uurijad on arvamusel, et haiguse teket põhjustab geneetiline soodumus koos teiste veel teadmata teguritega. Heledanahalistel, tedretäppide ja punaste või blondide juustega lastel on suurem risk melanoomi tekkeks.
Melanoomi sümptomid
- mügarik, mis sügeleb ja veritseb
- tüükataoline koht, mis on pigmendivaba või roosakas
- amelanootiline kahjustus – st need ei ole mustad ega tumeda pigmendiga nagu paljud täiskasvanute melanoomid
- imeliku välimusega sünnimärgid, eriti suured sünnimärgid
- sünnimärk, mis paistab olevat täiesti erinev lapse teistest sünnimärkidest
Sünnimärkide jälgimisel tuleb meeles pidada järgmisi olulisi tunnuseid:
- asümmeetria
- serva ebakorrapärasus
- värvus (isegi kui enamus laste melanoome on pigmendivabad)
- läbimõõt (suurem kui 6 mm)
Melanoomi diagnoosimine
Melanoomi ravi
Laste melanoomi ravitakse operatsiooni teel. Madala pahaloomulisuse astme melanoomide korral jääb laps pärast operatsiooni jälgimisele. Paksemate, haavandiliste või lümfisõlmedesse levinud melanoomide korral võib vajalikuks osutuda täiendav ravi, mis hõlmab bioloogilist ravi, keemiaravi või mõlemat.
Kui lapsel on diagnoositud melanoom, jälgib teda onkoloog. Hilisem jälgimine on oluline, kuna melanoomiga lastel on suurem risk uue kasvaja tekkeks hilisemas elus.