Kui palju suurendab passiivne suitsetamine kopsuvähki haigestumise riski?
Passiivne suitsetamine ehk pidev tubakasuitsu sissehingamine suurendab haigestumisriski. Praeguste hinnangute kohaselt on näiteks töö juures regulaarselt tubakasuitsus viibijate haigestumisrisk umbes 40% suurem kui mittesuitsetajatel.
Kas kopsuvähk on pärilik haigus?
Kopsuvähk ei ole üldiselt pärilik haigus, kuid päritud kalduvus võib suurendada haigestumisriski. Praegu puuduvad testid, mille abil saaks avastada inimesi kellel on pärilik soodumus kopsuvähi tekkeks. Kopsuvähi seotust teiste varem põetud hingamisteede haigustega või näiteks vähese liikumise, alkoholismi või teiste tervist kahjustavate eluviisidega, välja arvatud suitsetamine, ei ole suudetud kindlaks teha. Seega peetakse sissehingatava õhu kaudu organismi sattuvaid väliseid tegureid endiselt kopsuvähi kõige sagedasemateks põhjustajateks.
Kas mittesuitsetaja kopsuvähile on olemas mingi seletus?
Üldiselt mitte. Vähk tekib aastate või isegi aastakümnete jooksul siis, kui üksikus rakus toimub mitmesuguseid muudatusi. Vähirakk hakkab ebanormaalselt jagunema ja moodustab kasvajamassi, mis häirib kopsude ja kogu organismi normaalset talitlust. Vähihaigustesse haigestumise kalduvust on palju uuritud ja mõne kasvajatüübi osaas on näiteks pärilikkusteguril vähi tekkimises kindel osa. Sellele, miks mõne inimese organismis hakkavad tekkima ebanormaalsed rakud, mis hiljem vähirakkudeks muutuvad, ei ole esialgu seletust.
Kas arstid suhtuvad suitsetaja vähihaigusesse hukkamõistvalt?
Vähiarstid ei suhtu kopsuvähki põdevatesse ja suitsetavatesse patsientidesse teistmoodi kui teistesse vähihaigetesse.
Kuigi haigestumine võib suitsetajatel endil süütunnet tekitada, on oluline meeles pidada, et omaksed, ravipersonal ja ühiskond toetavad haiget samamoodi nagu teiste haiguste korral.
Kas suitsetamisest loobumine vähendab vähki haigestumise riski?
Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt vähki haigestumise ja suremise riski, ning mida kauem püsib inimene suitsuvabana, seda väiksemaks muutub risk. Kuid isegi pärast mitmeid aastaid mittesuitsetamist on endistel suitsetajatel suurem risk haigestuda kopsuvähki kui nendel inimestel, kes pole kunagi suitsetanud. Sigarettidest põhjustatud enneaegse surma ja vähki haigestumise risk sõltub sellest, mitu aastat inimene suitsetas, mitu sigaretti ta päevas suitsetas, millal ta suitsetamist alustas ning sellest, kas suitsetamisest loobumise ajal oli ta juba haige või mitte. Inimeste puhul, kes on juba vähki haigestunud, vähendab suitsetamisest loobumine teise vähivormi haigestumise riski
Kas inimene, kellel on juba diagnoositud vähk, peaks üldse suitsetamisest loobumist vaevaks võtma?
Jah. Inimestel, kellel on diagnoositud vähk, on mitmeid põhjuseid suitsetamisest loobumiseks. Nendel inimestel, kes on läbinud operatsiooni või mõne muu ravi, aitab suitsetamisest loobumine parandada organismi võimet paraneda ning vähiravile alluda, samuti vähendab see kopsupõletiku ja hingamispuudulikkuse riski). Samuti vähendab suitsetamisest loobumine vähi taastekke ning mõne teise vähivormi tekkimise tõenäosust
Kui suur osa kopsuvähki haigestunutest paraneb?
Ravivõimalused sõltuvad haiguse staadiumist, inimese üldisest seisundist ja kaasuvatest haigustest kasvaja diagnoosimise hetkel. Ravi tulemused ning elulemuse näitajad on seda kõrgemad, mida varasemas staadiumis on kopsuvähk avastatud. Kui kopsuvähk avastatakse väga varajases staadiumis, see tähendab, et haigus on piirdunud üksnes kopsukoega ning kasvaja on võimalik kirurgiliselt eemaldada, siis on 5 aasta pärast elus kuni 80% patsientidest. Kahjuks kuni 40% juhtudest haigus avastatakse siis, kui kasvaja on levinud testesse elunditesse ehk metastaseerunud. Sellisel juhul on 5 aasta möödudes elus alla 5% patsientidest.
Kopsuvähil on erinevad alaliigid ning mõnede kopsuvähi vormide korral on prognoos parem kui teiste puhul.
Kui 20 aastat tagasi oli kaugelearenenud kopsuvähiga patsientide keskmine elulemus vaid 4-6 kuud, siis tänapäeval tänu uutele efektiivsematele ravimeetoditele on keskmine elulemus ületanud teatud kopsuvähi liikide puhul juba 12 kuu piiri.
Aastatega on oluliselt pikenenud nii haigusevaba periood kui ka paranenud kopsuvähi haigete elukvaliteet.
Kas loodustoodetel on ravi seisukohast mingi tähendus?
Paljud vähihaiged kasutavad nn alternatiivravi, millest kõige tavalisemad on loodustoodete kaupluste preparaadid või antioksüdandid, vitamiinid ja mikroelemendid. Harva valivad haiged ainult alternatiivse ravi – üldjuhul kasutatakse seda paralleelselt traditsioonilise meditsiinilise raviga.
Paljudest uurimustest hoolimata puudub nende toodete vähki ennetava või raviva toime tõhusust kinnitav usaldusväärne teaduslik informatsioon. Sellepärast ei soovita vähispetsialistid alternatiivravi tooteid kasutada haigetel, kes on võimelised sööma mitmekülgset toitu ja saama sealt vajalikke vitamiine ning mikroelemente. Massaaž, lõdvestusharjutused ja meditatsioon võivad parandada elukvaliteeti ja kergendada raviprotsessi talumist, kuid need ei peata vähi arengut.
Ärge kasutage ilma arstiga konsulteerimata loodustoodete kauplustest saadavaid toidulisandeid või ravitooteid.
Millele tuleks pärast vähidiagnoosi saamist tähelepanu pöörata?
Kui diagnoos on kinnitatud, oleks hea anda endale aega haiguse olemuse selgekstegemiseks. Töö- ja pereasjad on vaja uue olukorraga kohandada ning raviplaanid koos raviarstiga ja lähedastega põhjalikult läbi arutada.
Heaolu seisukohast on oluline lubada endale igasugu tundeid. Nii hirm, lein, viha kui süütunne on seoses haigestumisega täiesti normaalsed.