Kopsuvähi riskitegurid
Suitsetamine
Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 15 kuni 30 korda suurem kui mittesuitsetajal. Kuni 90% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest.1
Kuni 90% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, millest umbes 40 on vähkitekitavad ehk kantserogeensed. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, sõltuvust tekitav nikotiin ning ving. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab vähehaaval kopsude sisepinnal olevad karvakesed (virvekarvad), mis kaitsevad kopse tolmu ja muude kahjulike mõjude eest. Virvekarvade hävinedes jõuab tõrv otse kopsu pinnale ja ergutab kasvajarakkude teket.
Erinevad tubakad võivad põhjustada erinevaid kopsuvähi vorme. Näiteks filtrita suitsud põhjustasid kehvema prognoosiga kasvaja teket.
Passiivne suitsetamine
Riski võib suurendada ka passiivne suitsetamine. Passiivse suitsetamise all mõeldakse suitsetava inimesega samas ruumis viibimist. Ka mittesuitsetav inimene võib niimoodi kopsuvähki haigestuda – uuringud näitavad, et 25% mittesuitsetajate kopsuvähijuhudest on tingitud passiivsest suitsetamisest.
Keskkonnategurid ja pärilikkus
Töö- ja elukeskkonnas võib leiduda selliseid kopsuvähi tekkimist soodustavaid aineid nagu arseeniühendid, nikli ja kroomi ühendid, radoon ning asbest. Veel praegugi peetakse asbesti suitsetamise järel teiseks kõige sagedasemaks kopsuvähi tekitajaks. Maapinnas leiduval looduslikul radoonil üksinda on kopsuvähi tekitajana väike osatähtsus, kuid koos suitsetamisega on koosmõju väga kahjulik.
Üldiselt kopsuvähk ei ole päritav haigus, kuid pärilik kalduvus võib tõsta haigestumisriski. Kopsuvähi seotust teiste varem põetud hingamiselundite haigustega või näiteks vähese liikumise, alkoholi või muude eluviisidega – välja arvatud suitsetamine – ei ole suudetud kindlaks teha.
Kopsuvähi võimalik ennetamine
Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused.
Suitsetamisest loobumine
Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt vähki haigestumise ja suremise riski. On teada, et kui suitsetamine maha jätta, väheneb kopsuvähki haigestumise risk kümne aasta jooksul umbes 50 % võrra. Mida kauem püsib inimene suitsuvabana, seda väiksemaks muutub risk. Inimesed, kes loobuvad suitsetamisest, hoolimata nende vanusest, surevad väiksema tõenäosusega suitsetamisega seotud haigustesse, kui need, kes suitsetamist jätkavad. Kõige suuremat kasu saavad suitsetamisest loobumisel nooremad inimesed. Uuringud on näidanud, et umbes 30-aastaselt suitsetamisest loobumisel väheneb suitsetamisega seotud haigustesse suremise tõenäosus 90% võrra.2
Ka need inimesed, kellel juba on diagnoositud kasvaja, peaksid loobuma suitsetamisest. Nendel, kes on läbinud operatsiooni või mõne muu ravi, aitab suitsetamisest loobumine parandada organismi võimet paraneda ning vähiravile alluda, samuti vähendab see kopsupõletiku ja hingamispuudulikkuse riski. Suitsetamisest loobumine vähendab vähi taastekke ning mõne teise vähivormi tekkimise tõenäosust.
Nikotiinisõltuvust on võrreldud heroiinisõltuvusega. See seletab asjaolu, miks nii vähestel suitsetajatel õnnestub suitsetamisest loobuda.
Karmistuvate suitsetamist reguleerivate seaduste mõte on ennetada suitsetamise alustamist ja panna inimesed suitsetamisest loobuma. Avalikes kohtades suitsetamise piiramise või täieliku ärakeelamisega loodetakse uute kopsuvähijuhtude arvu vähendada. Seda on näidanud ka mitmete maade kogemused, kus elanikkonna suitsetamine on aastakümnetega oluliselt vähenenud.
Nikotiinisõltuvusest vabanemieks kasutatakse nikotiinasendusravi (nikotiininärimiskummid ja -plaastrid), ravimeid, individuaalteraapiat, akupunktuuri ja hüpnoosi.
Paljudel juhtudel on eduka loobumisotsusega seotud ka elulaadi muutus – inimene hakkab regulaarselt liikuma ja muudab toiduvalikut.
Vaata lisaks: www.terviseinfo.ee.
Siit leiad ka kontaktid, kus pakutakse suitsetamisest loobumise nõustamise teenust.
Sõeluuringud
Vähi sõeluuringud on meditsiinilised testid, mida tehakse siis, kui inimesel ei esine haiguse sümptomeid. Praegu ei ole ühtegi tõhusat sõeluuringut, mille abil oleks võimalik avastada varases staadiumis kopsuvähki. Röntgenuuring ja/või röga rakkude laboratoorne analüüs ning optiline uuring pakub vaid piiratud võimalusi kopsuvähi avastamiseks varases staadiumis. Kompuutertomograafia uuringute abil on võimalik kopsuvähki varem avastada, kuid ei ole tõestatud, et nad aitaksid suurendada patsientide pikaajalise ellujäämise tõenäosust.
Viited:
1 Centers for Disease Control and Prevention. What Are the Risk Factors for Lung Cancer? Available from: https://www.cdc.gov/lung-cancer/risk-factors/?CDC_AAref_Val=https://www.cdc.gov/cancer/lung/basic_info/risk_factors.htm
2 American Cancer Society. Health Benefits of Quitting Smoking Over Time. Available from: https://www.cancer.org/healthy/stay-away-from-tobacco/benefits-of-quitting-smoking-over-time.html