Mis on kopsuvähk?
Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut vohamist kolletena ühes või mõlemas kopsus. Kopsuvähk tekib aastate või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu.
Tihti on vähi tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid.
Kopsuvähk on sageli esinev haigus
Kopsuvähk on maailmas enim diagnoositud pahaloomuline kasvaja, moodustades 12,4% kõikidest vähijuhtudest.1
2022. aasta Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis kopsuvähk (773 juhtu) esinemissageduselt meestel 3. (509 juhtu) ja naistel 4. kohal (264 juhtu), moodustades vastavalt 11% ja 6% kõigist vähijuhtudest.2
Loe lähemalt: Kopsuvähi mitu palet või vaata/kuula Vähiliidu podcasti.
Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varajane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt tõhusamalt, kui kaugelearenenud haiguse korral. Kahjuks avastatakse ilma sõeluuringuid kasutamata vaid 17% lokaalses staadiumis, 33% lokaalselt/regionaalselt levinud staadiumis ja suurim osa (41%) kaugmetastaasidega.3
Viited:
1 Bray F, Laversanne M, Sung H, et al. Global cancer statistics 2022: GLOBOCAN estimates of incidence and mortality worldwide for 36 cancers in 185 countries. CA Cancer J Clin. 2024; 74(3): 229-263.
https://gco.iarc.fr/today/fact-sheets-cancers
2 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
3 Tervise Arengu Instituut. Kopsuvähi elulemus Eestis paraneb ja järjest enam patsiente saab kirurgilist ravi. https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4617-kopsuvaehi-elulemus-eestis-paraneb-ja-jaerjest-enam-patsiente-saab-kirurgilist-ravi