Biopsia ehk proovitüki võtmine kasvajast on vähiravi lahutamatu osa. Proovi võetakse selleks, et saata see laborisse mikroskoopilise uuringu tarbeks, mille abil määratakse kasvajaraku päritolu ning pahaloomulisuse aste. Analüüsil saadav info annab kinnituse kas tegemist on healoomulise või pahaloomulise kasvajaga. Koeproovist saadav informatsioon on oluline ravi seisukohalt sest onkospetsiifiline (ehk kasvajavastane) ravi ei ole lubatud ilma pahaloomulise haiguse tõestuseta.

Vähi kirurgilise ravi korral eemaldatakse kasvaja organismist ühe tervikuna operatsiooni käigus. Veendumaks, et kogu kasvaja on eemaldatud, tuleb kasvaja opereerida koos teda ümbritseva tervete kudedega. Sageli eemaldatakse ka kasvajat ümbritsevad lümfisõlmed. Operatsiooni lõppedes saadetakse kõik eemaldatud koetükid uurimiseks patoloogile, kes  oma uuringutega annab vastuse, kas kasvaja on eemaldatud täies ulatuses ning millistes lümfisõlmedes leidus kasvajarakke. Sellisel juhul on võimalik määrata haiguse lõplik staadium ning selle alusel otsustada edasise ravi vajadus.

Kirurgilise ravi puhul on tegemist lokaalse ehk paikse raviga, mistõttu seda ei saa kasutada vere kaudu levivate kaugmetastaaside ehk vähisiirete raviks. Tänapäeva kirurgilise ravi võimalused on siiski aastatega arenenud ning viimastel aastatel on hakatud kirurgiliselt eemaldama ka metastaase ehk siirdeid. Seda tehakse vaid siis, kui eelnevate uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tegemist on vaid üksiku metastaasiga. Loomulikult peab olema see ka kirurgiliselt ligipääsetav. Selliseid raviotsused võetakse vastukonsiiliumites, kus osalevad erineva eriala spetsialistid.