Kiiritusravi seisneb kasvaja kiiritamises kehavälise kiirgusallikaga. Ravis kasutatakse eri liiki kiirgusi, mis kahjustavad kasvajarakkude elutegevust ja vähendavad seeläbi kasvaja mõõtmeid. Kiiritusravi on võimalik tänu sellele, et kasvajakude on kiiritamisele tundlikum kui kasvajat ümbritsev terve kude. Tegemist on paikse ravimeetodiga, mis tähendab, et see mõjub ainult ravitava piirkonna vähirakkudele. Kiiritusvälja all mõistetakse kiiritusraviga ravitavat kehapiirkonda. Kiiritusvälju võib olla üks või mitu ja nende suurus ning asukoht määratakse kasvaja tüübist ja haiguse levikust lähtuvalt iga haigusjuhu puhul eraldi.
Kiiritusravi on valutu, kuid sellel võib olla teatud kõrvaltoimeid, mis sõltuvad ravi sihtmärgist ehk kiiritust saanud elunditest ja kudedest, ravikordade arvust ja saadud kiirguse annusest. Kiiritusraviga seonduvad kõrvalnähud ilmnevad kiiresti, muuhulgas nahal, limaskestal ja luuüdis. Hiljem võib kõrvalnähtusid esineda ka kopsudes, kesknärvisüsteemis, neerudes ja sugunäärmetes.
Kaugelearenenud vähi puhul on kiiritusravi rakendamise eesmärk pidurdada haiguse arengut ja leevendada haigusest tingitud vaevusi.
Sarnaselt teiste ravimeetoditega rakendatakse ka kiiritusravi sageli kombineerituna muude ravimeetoditega.
Infobrošüür kiiritusravi saavale patsiendile: Kiiiritusravi infobrošüür.