Teksti koostamist konsulteeris dr. Karin Orgulas
Viimati muudetud 16.02.2021
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal Eestis keskmiselt 100 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas).
Fakte ajukasvajate (ehk kesknärvisüsteemi-, või intrakraniaalsete kasvajate) kohta
- Ajukasvaja võib olla nii hea- kui pahaloomuline.
- Ajukasvajate põhjuseid ei teata.
- Ajukasvajad võivad tekkida mis tahes vanuses.
- Primaarsed ajukasvajad tekivad esmaselt ajukoes.
- Sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on vähid, mis on muudest keha kudedest levinud ajukoesse.
- Ajukasvajate sümptomid sõltuvad nende suurusest ja paiknemisest ajus.
- Ajukasvaja diagnoosib arst, tuginedes anamneesi ja läbivaatuse andmetele ning mitmete spetsiaalsete peaaju ja närvisüsteemi uuringute tulemustele.
- Ajukasvaja ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervisest.