Sõnastik

on kasvajatüüp, mis saab alguse näärmelisest koest (nt. rinnanäärmevähk, eesnäärmevähk)

ravi, mida teostatakse lisaks esmasele ravimeetodile, et suurendada esmase ravi efektiivsust. Adjuvantravi kasvaja korral on enamasti kirurgiline ravi, millele järgneb keemiaravi või kiiritusravi, et vähendada kasvaja taastekke riski

kehvveresus (hemoglobiini ja erütrotsüütide arvu vähenemine alla normi)

kehavõõras aine, mille vastu organismi immuunsüsteem hakkab tootma antikehi

organismi immuunsüsteemi poolt toodetud valk, mis hävitab organismile võõraid rakke, bakterid, haigustekitajaid

võivad sattuda elukeskkonda näiteks kütuse põlemisel, väävelhappe tootmise käigus või taimekaitsevahendite kasutamisel. Arseeni ühendid on mh maksale, neerudele ja närvisüsteemile mürgise toimega.

kantserogeense ehk vähki tekitava toimega mineraal, mida kasutatakse mõningates ehitusmaterjalides.

erineb tüüpilisest sünnimärgist kuju, struktuuri ja pigmendimusteri osas. Vaid 25% juhtudest on see nahamelanoomile eelnev seisund.

vere valgeliblede eritüüp. B-lümfotsüüt võib antigeeni toimel aktiveeruda antikehi tootvaks plasmarakuks.

elusorganismist koetüki või rakumaterjali võtmine ja selle mikroskoopiline uurimine.

bronhivaatlus e. kopsutorusisene uuring valgusallikaga varustatud instromendi (bronhoskoobi) abil.

inimese rakkudes olev geneetiline materjal.

kirurgiline protseduur, mille puhul kogu patoloogiliselt muutunud piirkond e. haiguskolle (nt. kasvaja) eemaldatakse mikroskoopiliseks raku-uuringuks

emaka limas- ehk sisekest.

emaka limaskesta kasvaja, mis on alguse saanud näärmekoest.

epiteel on nahka ja limaskesti kattev pindmine rakukiht.

tavalisim vere rakutüüp, milles leiduv hemoglobiin on tähtis hapnikutransportija. Vähene punaliblede sisaldus viitab verevaesusele ehk aneemiale, liigne aga verehaigusele. Punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavad valgulised ained, nn veregrupitegurid.

DNA lõigud, mis sisaldavad informatsiooni kehale, kuidas valke teha. Kromosoomi osa, mis sisaldab kogu informatsiooni, mis on vajalik ühe valgu või RNA sünteesimiseks.

geeni mitme koopia esinemine rakus.

Ravimeetod, mis põhineb vigase geeni parandamisel.

Inimese kogu geneetiline materjal.

vereteadus, verd ja vere koostist uuriv meditsiiniharu.

viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel.Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks.

Inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor (ingl. k. Human epidermal growth factor receptor 2)

uuring haiguspiirkonna koetükist.

Hormoontundliku (östrogeenretseptor-positiivse ja/või progesteroonretseptor-positiivse haiguse ravi, kasutades hormoone või aineid, mis blokeerivad vähirakkude aktiivsuse hormoonretseptorite kaudu. Hormoonravi kasutatakse rinna-, eesnäärme- ja emakavähi ravis.

on ebameeldiv tunne, mis võib põhjustada oksendamist.

raviviis, mis stimuleerib organismi immuunsüsteemi kasvajarakke hävitama.

immuunvastust maha suruv ravim, mida kasutatakse siirdatud organi äratõukereaktsiooni ennetamiseks.

immuunsus on organismi võime kahjutuks teha kehavõõraid ühendeid, milleks tavaliselt on valgud (bakterid, viirused).

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit väljaspoolt organismi (nt. mikroobid) või organismi seest (nt. hukkunud rakkude osised). Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.

vahelduv

ravimite manustamine otse veeni.

vähiteket soodustav aine

Koemass, mis tekib rakkude intensiivsest paljunemisest. Kasvajad võivad olla healoomulised ja pahaloomulised.

kudedes tekkiv valk, mis ergutab või pidurdab rakkude kasvu. Kasvufaktoriteks võivad olla ka vitamiinid, mineraalid või hormoonid.

on vähkasvaja ravi erinevate tsütostaatiliste ravimitega eesmärgiga kasvajarakke hävitada. Kasutatakse nii monoravi kui erinevate vähiravimite kombinatsioone.

Kiirituse (röntgen või gammakiirgus) kasutamine kasvaja eemaldamise järgselt, eesmärgiga vähendada vähirakkude allesjäämise tõenäosust rinnakoes või lümfisõlmedes.

Kirurgilise ravi korral toimub kasvaja eemaldamine organismist operatsiooni käigus. Kirurgilise meetodi valik sõltub kasvaja staadiumist ja suurusest jms.

on keemiaravi alaliik, mille puhul manustatakse vähihaigele samaaegselt mitut erinevat vähivastast ravimit.

immunosupressiivsed (immuunvastust maha suruvad) ravimid, mille hulka kuuluvad prednisoon ja prednisoloon.

Kompuutertomograafiauuring (KT-uuring) on meditsiiniline uuring, mis võimaldab kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirte abil teha inimkehast kihilisi ja ruumilisi pildilõikeid, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest.

e. vere valgelibled – nende ülesanne on võidelda kehasse sattunud mikroorganismide vastu. Valgeliblede arv võib suuresti kõikuda, norm on 4000–9900 leukotsüüti kuupmillimeetri vere kohta. Väike arv viitab puudulikule immuunsusele, liiga suur arv aga põletikukoldele. Vajaduse korral määratakse vereanalüüsiga eraldi neutrofiilide, eosinofiilide, lümfotsüütide ja monotsüütide arv, mis näitavad eelkõige organismi immuunsusvõimekust ja allergiat. Umbes kolmandiku valgelibledest moodustavad lümfirakud ehk lümfotsüüdid.

lümfiteedes olev, rakuvälisest vedelikust ja verevalkudest ning lümfotsüütidest koosnev vedelik, mis liigub lümfisooni pidi veeniringesse. Lümf on vahendaja vere ja kudede vahel, varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest ja transpordib seedimisjärgus rasvu.

näärmed, mis filtreerivad koevedelikust ehk lümfist välja baktereid, viiruseid, vähirakke jm.

lümfikoe kasvaja (hrl. pahaloomuline).

Lümfotsüüdid e. lümfirakud moodustavad olulise osa vere valgelibledest ning vastutavad immuunreaktsioonide eest. Käivitavad immuunsüsteemi vastuse, aitavad toota antikehi valmistavaid rakke ja võtavad osa sissetungija hävitamisest. On lümfotsüüte, kes tegutsevad sõna otseses mõttes õgijatena, muutes sissetungija sel viisil organismile kahjutuks. Kõige intensiivsem immuunsüsteemi kujundamine toimub eelkoolieas. Just sel ajal kuulub vere valgeliblede koostisse rohkesti just lümfotsüüte.

rindade röntgenuuring.

operatsioon kogu rinna eemaldamiseks.

pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib melanotsüütidest, pigmenti produtseerivatest rakkudest.

Metastaasid e. siirded on vähkkasvaja kandumine vere või lümfi kaudu ühest organismi osast teise.

melanoom, mis on levinud organismis teistesse organitesse või kudedesse. Kasvajarakud levivad organismis lümfi ja vereringe kaudu.

Magnetresonantsuuring ehk magnetresonantstomograafia (MRT) on meditsiiniline uuring, mille abil saab diagnoosida mitmeid haigusi. Uuring on veretu ja ei ole valus. MRT kasutab tugevat magnetvälja, raadiolaineid ja arvutit inimese elunditest ja kudedest pildi saamiseks. Pilti uuritakse arvutiekraanil. MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust (röntgenikiiri). Detailsete MRT piltide abil saab diagnoosida haigusi, mis teiste radioloogiliste meetoditega hinnatavad ei ole.

seisneb mitme erineva raviviisi (kirurgiline ravi, keemiaravi, bioloogiline ravi, kiiritusravi) omavahelises kombineerimises.

emaka lihaskest

Naha omadus, mis iseloomustab kuidas nahk reageerib päikesest või solaariumist saadavale ultraviolettkiirgusele (UV).

Melanotsüütide e. pigmentrakkude kogum nahas. Levinud nimetus on ka sünnimärk. Tegelikult on sünnimärk kaasasündinud neevus.

Neoadjuvantne ravi on operatsioonieelne ravi, kasutatakse nii keemia- kui ka kiiritusravi. Neoadjuvantse ravi eesmärk on kasvaja mahu vähendamine.

õgirakk, vere valgeliblede alaliik.

vedelikuliig kudedes, pahkluu paistetus on ödeemi sümptom.

on tegevus, millega väljutatakse organismist suu kaudu maosisu.

geen, mis on võimeline põhjustama normaalse raku muutumist vähirakuks.

on oksendamise katse.

kasvaja omadus muutuda struktuurilt ebakorrapäraseks, levida ümbritsevatesse kudedesse ja anda siirdeid ehk metastaase.

PAP-test on tsütoloogiline test (rakkude uuring), mille alusel saab diagnoosida emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid. Selle uuringu puhul võetakse puutepreparaat emakakaelalt ja emakakaelakanalist. Uuring on lihtne ega ole valulik. Kord aastas tehtud PAP-test aitab varakult avastada emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid.

on vahetult menopausile eelnev aeg. Algab tavaliselt mõni aasta enne 50. eluaastat ja kestab keskmiselt 4 aastat.

haiguse ärahoidmine

on looduslik radioaktiivne gaas, mida leidub pinnases.

Rakud on kõikide elavate organismide nn ehitusplokid. Inimkeha koosneb triljonitest rakkudest.

raku osa, milles asuvad geenid ja valkude tootmiseks vajalik süsteem.

molekul, sageli valk, mis asetseb raku pinnal ja edastab väljastpoolt rakku pärinevaid signaale rakutuuma.

Retsipient ehk veresaaja on isik (patsient), kellele kantakse üle verekomponente või plasmast valmistatud preparaate.

operatsioon ainult kasvaja ja lisaks osa ümbritseva normaalse koe eemaldamiseks.

emaka välimine kest

on ravi  monoklonaalsete antikehadega

haigusnähud

tappurrakk, supressorrakk. Vere valgelible, mis etendab organi äratõukereaktsioonis põhirolli.

verehüübe tekkimine veresoones.

ehk vereliistakud on kõige pisemad vererakud, mis võtavad osa verejooksu sulgemisest ja vere hüübimisest. Neid leidub igas vere kuupmillimeetris 150 000–400 000. Vigastatud soonekohas kleepuvad vereliistakud kokku ja purunevad, moodustades hüübinud kärna, mis peatab verejooksu. Mida vähem on vereliistakuid, seda kauem kestab kannatada saanud koha sulgumine. Vereliistakute liiga suur arv viitab aga trombiohule: liistakud võivad soonesiseselt hüübida ning verevoolu takistava tropi moodustada.

uuring haiguspiirkonna rakkudest.

seisund, mille puhul toodetakse liiga palju teatud tüüpi valku.

suured ja komplekssed molekulid, millel on inimkehas palju elutähtsaid funktsioone.

esimene lümfisõlm teatud kasvaja piirkonnale.

Kirurgiline protseduur, mille puhul radioaktiivse isotoobiga märgistatud kasvajapiirkonna drenaaziala lümfisõlm eemaldatakse raku-uuringuks.