Pea-ja kaela anatoomia, regioonid
Allikas: Head and neck squamous cell carcinoma; Daniel E. Johnson,Barbara Burtness, C 1. René Leemans, Vivian Wai Yan Lui, Julie E. Bauman Jennifer R. Grandis Nature Reviews Disease Primers volume 6, Article number: 92 (2020)
Kasvaja diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid uurimismeetodeid ja nende valik sõltub kasvaja asukohast.
Näiteks suuõõne ja keele kasvajad on enamasti nähtavad juba suhu vaatamisel, kuid ninaneelu, alaneelu ning kõri kasvajate diagnoosimiseks on vaja valguse ning kaameraga varustatud aparatuuri e. endoskoopi.
Läbivaatuse peamine eesmärk on saada proovitükk ehk biopsia kasvajakoest. Biopsia saadetakse histoloogilisele (mõnikord nimetatakse ka morfoloogilisele) uuringule, millega hinnatakse kasvajarakkudele iseloomulike omadusi, mis aitaksid teha otsuseid ravi alustamisel. Umbes 90% pea ning kaelakasvajatest on histoloogiliselt lamerakk-kartsinoomid.1
Biopsia võetakse võimalusel kasvaja algkoldest, mõningatel juhtudel ka/või suurenenud lümfisõlme(de)st.
Vastavalt kasvaja paiknemisele ning kasvaja suurusele võidakse vajada lisauuringuid, millega hinnata kasvaja levikuulatust. Selleks kasutatakse enamasti kompuutertomograafilist uuringut (KT) või/ja magnetresonantsuuringut (MRT). KT- ja MRT-uuringud annavad informatsiooni kasvaja algkoldest, suurusest, kujust ning on vajalikud haiguse staadiumi määramiseks. Lisaks aitavad need vajadusel hinnata võimalust kasvajat opereerida või planeerida kiiritusravi.
Positronemissiooni tomograafiat (ehk PET)-uuringut võidakse kasutada neil patsientidel, kellel kasvaja algkolle jääb KT-või MRT-uuringul ebaselgeks või patsientidel, kellel on kahtlus kasvaja taastekkele ehk retsidiivile.
Viited:
Chaturvedi AK, Engels EA, Pfeiffer RM, Hernandez BY, Xiao W, Kim E, et al. Human papillomavirus and rising oropharyngeal cancer incidence in the United States. J Clin Oncol 2011;29:4294–301. https://ascopubs.org/doi/10.1200/JCO.2011.36.4596.
Koostanud: dr. Sandra Kase, onkoloogia arst-resident, TÜK, Juuli, 2021