Maksarakk-kartsinoomi diagnoosimine
Maksavähi diagnoosimisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
Kõhu palpatsioon ehk kompimine
Vereproovid
-
- alfafetoproteiin (AFP); võimaldavad hinnata, kas tegemist on põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud sapiteed ja millised on maksa funktsionaalsed näitajad. AFP on oluline maksarakk kartinoomile viitav kasvajamarker.
Ultraheli (UH) ‒ võimaldab hinnata, kas tegemist on kasvajakolletega maksas, kas esineb sapi äravoolu takistust sapiteedest ja kas kasvajalisest protsessist on haatatud ka suured veresooned; kui UH-s leitud kolle < 1cm, siis kordusuuring tehakse iga 3-6 kuu pärast; kui kolle > 1 cm, siis tuleb teha täiendavad uuringud
Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRT) maksaspetsiifilise kontrastainega ‒ võimaldab hinnata kollete pahaloomulisust, asetsust, naaberorganite haaratust ning suurte veresoonte haaratust
Biopsia ‒ kasvajakahtlasest piirkonnast võetakse ultraheliuuringu ajal peene nõelaga rakuproov, mida uuritakse mikroskoobiga. Uuringuga teha kindlaks, kas maksakolded on hea- või pahaloomulised; oht verejooksuks!
Koostanud: dr. A.Mägi, arst-õppejõud onkoteraapia erialal, TÜK, Aprill, 2021
Kokkuvõte on koostatud ESMO ja NCCN 2021. aastal uuendatud ravijuhiste alusel.
ESMO (European Society For Medical Oncology)
https://www.esmo.org/guidelines/gastrointestinal-cancers/hepatocellular-carcinoma/eupdate-hepatocellular-carcinoma-treatment-recommendations
NCCN (National Comprehensive Cancer Network)
https://www.nccn.org/professionals/physician_gls/pdf/hepatobiliary.pdf